Pidu teises maailmas

Sellest lipuga ehitud telgist sai osta Venemaalt toodud kaupa. Foto: Eero Vabamägi

Harjumaal Muuga lahe kaldal, pooletunnise sõidu kaugusel pealinnast asub Maardu. Tänavu 35-aastaseks saanud, 43 rahvusest koosnev väikelinn, mida külastades saab aimu, kuivõrd tulutuks on osutunud veerandsada aastat kestnud lõimumine.

Tallinna külje all asuva umbes 17 000 elanikuga Maardu suurimaks peoks oli veel tunamullu iga aasta septembris peetud ukraina stiilis Sorotšintsõ laat. Lisaks laadakaubale pakuti seal põhjapanevat kultuuriprogrammi alates taidlejate etteastetest ja Maardu missi valimisest mõne tuntud Vene artisti kontserdi ning ilutulestikuni välja. Mullu – ilmselt Venemaa ja Ukraina vahel puhkenud konflikti tõttu, aga võib-olla ma eksin – muutus aasta oodatuima ürituse nimetus sujuvalt laat-festival Sügiskarusselliks, ehkki sisu jäi samaks.

Kui Sügiskarussellist ei tea suurem osa eestimaalastest midagi, siis Maardut teatakse mujal Eestis eeskätt tema elavast legendist linnapea, linna aukodaniku Georgi Bõstrovi järgi. See on sama mees, kes aastaid, aga tulutult kunagise Eesti NSV haridusministri Elsa Gretškina õpetusel eesti keelt omandada püüdis. Nõukaajal venestamispoliitika usina elluviijana tuntud ning mullu meie seast lahkunud Gretškina töötas veel kõrges eas aastaid Maardu linnavalitsuses, tegeldes seal ajakirjanduse andmetel hariduskultuurilise integratsiooni tegevuskava koostamise ja elluviimisega.