Kasvatuspsühholoog Tõnu Ots leidis, et tugev klassikollektiiv suudab ka tavakoolis käitumishäiretega lapse korralikuks muuta, kuid selleks peavad ka õpetajad ja kodu maksimaalselt pingutama.
Kasvatusteadlane: tugev klass parandab käitumishälviku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Käitumisraskustega noored saavad tavaklassis hakkama küll, aga sageli tavaklass ei saa nendega,» sõnas Ots, kommenteerides seda, et seitse Tallinna kooli tõrjusid probleemse lapse oma ukselt tagasi.
Põhjus, miks koolid käitumisraskustega õpilasi vastu võtta pelgavad, võib Otsa arvates olla ühelt poolt selles, et nad kardavad olemasolevate õpilaste pärast. «See on väär hirm, sest tugev klass kasvatab ühe lapse ka korralikuks. Kui kool tunnetab klassi tugeva kollektiivina, ei pea kartma, et see üks terve klassi ära rikub,» oli psühholoog veendunud. «Klass peab suutma üht «tulnukat» mõjutada.»
«Kui aga kardame, et õpetajad ei saa lapsega hakkama, siis kahtleme õpetaja pedagoogilistes võimetes. Sageli kool ei ole valmis vaeva nägema. Õpetajatel pole aega, neile ei maksta, tihtipeale nad ei oska või taha seda teha,» loetles Ots põhjuseid.
Oma kogemustest kinnitas ta, et kui maksimaalselt pedagoogliselt pingutada, saab igast noorest asja.
Küsimusele, kas käitumisraskustega nooruk peaks eelistama tavakooli või spetsiaalset Tootsi klassi, vastas Ots: «Kooli kõlbab iga laps, kes suudab õppida. Kui ta on õpihälvik, siis tuleb minna spetsiaalsesse kooli, aga kui suudab, siis saab ta õige juhtimise juures kooli ja kodu koostöös tavakoolis ka hakkama. Peame vaid leidma õige pudelikaela, mida mõjutada.»
Murdeea raskustes poisid
Ots, kes aastaid tagasi Rootsi eeskujul Eestis Tootsi klassidega algust tegi, selgitas, et sinna pannakse poisid, kelle problemaatika on ainult või johtuvalt sellest, et nad on kontrollimatu või halva käitumisega. Kui õpiraskusi on, siis tulenevalt sellest, et nad on hälbinud käitumisega.
«Tootsi klassid on poisteklassid, kes vajavad murdeea raskustest ülesaamiseks teist keskkonda. Nende arusaamad headusest, mehelikkusest on väärastunud,» sõnas Ots.
Hiilgeajal oli Tootsi klasse Eestis üle 160, nüüd on alles jäänud 90 ringis.
Seal õppivate poiste jaoks fikseeritakse eesmärk, mida vaja saavutada, ning igaühe jaoks tehakse tegevuskava, kuidas seda saavutada.
Ots selgitas, et käitumishälbeks on igal poisil oma põhjus, kas varasem kasvatusviga või halb kasvukeskkond. Umbes pooltel neist on väga suur tunnustuse defitsiit, sest nad on lapsest saadik harjunud olema paharetid. Pedagoogid otsivad noormeestes häid omadusi ja see paneb neid imestama. Sageli ei saa nad aru, mis on üldse hea ja mis halb.
«Lihula kooli näitel võin öelda, et Tootsi klassis õppinute hulgast ei ole tulnud teadlasi või üle vabariigi tuntud inimesi, aga mitte ainustki pätti - kuigi sageli kannavad need ka pätiklassi nime. Mehed tulevad oma eluga toime, on lugupeetud töömehed,» sõnas Ots.