Sester: Riigieelarve panustab julgeolekusse ja majanduskasvu

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Sven Sester
Rahandusminister Sven Sester Foto: Erik Prozes

Valitsuse põhimõttelise heakskiidu saanud järgmise aasta riigieelarve kulud kasvavad kokkuleppe järgi järgmisel aastal võrreldes 2015. aastaks kavandatuga suurusjärgus 260 miljonit eurot ehk kolm protsenti. 2016. aasta riigieelarve kulude kogumaht on 8,8 miljardit eurot, teatas rahandusministeerium.

«Riigeelarvega viib valitsus ellu valitsusliidus kokkulepitud poliitikat. Me panustame Eesti julgeolekusse ja majanduskasvu ja meie lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste olukorra parandamisse,» ütles rahandusminister Sven Sester.

«Eesti maksukoormus ei tõuse, eelarve on struktuurses ülejäägis ja tööjõumaksud langevad. Tahan tänada kõiki kolleege, kellega koostöös see eelarve on valminud.»

Valitsus lähtus riigieelarvet koostades kevadel aastateks 2016–2019 kokku lepitud riigi eelarvestrateegia prioriteetidest, täpsustades kevadel seatud nelja aasta kava esimest aastat. Valitsus kinnitab lähiajal riigieelarve detailse eelnõu ja annab selle menetlemiseks üle riigikogule.

Eesti julgeoleku tugevdamiseks kasvavad kaitsekulud kokku 2015. aastaga võrreldes järgmiseks aastaks 37,1 miljonit eurot ja ulatuvad kokku 449 miljoni euroni. Ka järgmisel aastal ületab Eesti panus riigikaitsesse kokkulepitud NATO miinimumtaset 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Lisaks 2 protsendi tasemele kaetakse Eestis viibivate NATO liitlaste võõrustamiseks vajalikud täiendavad kulud.

2016. aastal investeeritakse selleks ligikaudu 11 miljonit eurot, sealhulgas peamiselt Tapa linnaku arendamiseks ning väljaõppevõimaluste parandamiseks kaitseväe keskpolügoonil. Eelarvega eraldatakse ka 0,5 miljonit eurot Kaitseliidu Männiku lasketiiru renoveerimiseks. Sisejulgeoleku tagamiseks ning piiriturvalisuse tõstmiseks jätkuvad 2016. aastal idapiiri väljaehitamise tööd 20 miljoni euro ulatuses.

Majanduskasvu edendamiseks langetab valitsus tööjõumakse. Riigikogu on heaks kiitnud tulevaste aastate maksuvaba miinimumi tõusu ja madalapalgalisi aitava maksutagastuse, samuti langeb lähiaastatel sotsiaalmaks. Üldine maksukoormus järgmisel aastal ei kasva.

Samuti toetatakse majanduskasvu edendamiseks ettevõtteid uute tehnoloogiate ja materjalide kasutuselevõtul ning suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel koostöös ülikoolidega ja teaduseasutustega 21 miljoni euro ulatuses. Riik teeb 6 miljoni eurose sissemakse Balti Innovatsioonifondi, mis on loodud selleks, et võimaldada kapitaliinvesteeringuid kasvufaasis ettevõtetele.

Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse on kavas investeerida 316 miljonit eurot, mida on 30 miljoni euro ehk pea 10 protsendi võrra rohkem kui aasta varem.

Põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatakse ligikaudu 144,8 miljonit eurot ning kalandussektorisse ligikaudu 11,9 miljonit eurot. Põllumajandustoetused kasvavad 4,6 miljonit eurot.

Madalapalgaliste toimetuleku parandamiseks tekib madalapalgalistel töötajatel kord aastas koos tuludeklaratsiooni esitamisega õigus saada kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses tagasimakse.

Peretoetused kasvavad järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot võrreldes tänavusega.

Õpetajate, kultuuritöötajate, sisejulgeoleku ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafond suureneb eelarvega 4 protsenti. Ülejäänud riigieelarvest palga saajate palku saab tõsta ümberkorralduste ja töötajate arvu vähendamise kaudu.

Kõige suuremad kulude kasvud on pensionide maksmiseks ja vahendid tervishoiu tagamiseks. Riikliku pensioni summa järgmise aasta eelarves kasvab tänavusega võrreldes 88,9 miljonit eurot. Riiklikku pensionikindlustusse panustab riik järgmisel aastal 1,66 miljardit eurot.

Ravikindlustusse suunab valitsus riigieelarve kaudu järgmisel aastal 51,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Kokku läheb ravikindlustusele riigieelarvest järgmisel aastal raha 997 miljonit eurot. Rahvatervise parandamiseks haiguste ennetuse kaudu suunatakse mullusega võrreldes lisaks 1,4 miljonit eurot, rehabilitatsiooniteenuse ootejärjekorra lühendamiseks eraldatakse mullusega võrreldes lisaks 1,4 miljonit eurot. Erihoolekandeteenuse ootejärjekordade vähendamiseks on eelarves ette nähtud 1,5 miljonit eurot.

Tagasi üles