Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2010/10/28/456575t1h9e56.jpg)
Viimasel ajal on kohaliku võimu esindajad kolmes maakonnas nõudnud maakonnalehtede juhtidelt «ebasobivate» ajakirjanike vallandamist. Pressinõukogu juhi Sulev Valneri sõnul peab ajakirjandus sõnavabaduse tagamiseks aeg-ajalt võitlust pidama.
Olukord, mille eilsel valitsuse pressikonverentsil mõistsid teravalt hukka ka rahandusminister Jürgen Ligi ja haridusminister Tõnis Lukas, jõudis avalikkuse ette seoses hiljutise konfliktiga Hiiumaal.
Nimelt heitis Hiiu maavanem Hannes Maasel kohaliku Hiiu Lehe peatoimetajale Harda Roosnale ette ühepoolset kajastust artiklites Hiiumaa sihtasutuse juhi ametist vabastamise kohta. Kui maavanem sel teemal Hiiu Lehe omaniku ja tegevjuhiga vestles, andis ta Postimehe andmeil kaudselt mõista, et omanikud võiksid mõelda praeguse peatoimetaja väljavahetamisele.
Otsesõnu maavanem Harda Roosna vallandamist ei nõudnud ja see lubas Maaselil eile avalikkusele jagatud selgitustes väita, et ta pole kellelegi niisugust ettepanekut teinud.
Ka ajalehe omanik, Rootsis elav Arne Pagil ütles, et otseselt maavanem Roosna vallandamist ei nõudnud. «Eks ajakirjanike ja toimetajate suhtes tule ikka erinevaid arvamusi ja soovitusi. Aga et Maasel oleks soovinud konkreetselt peatoimetaja vahetust, seda ma küll kinnitada ei saa,» nentis Pagil.
Hiiumaal puhkenud tüli tõttu võttis ajakirjanduse sõltumatuse kaitseks sõna pressinõukogu esimees Sulev Valner, kelle väitel ohustab selline olukord üldist sõnavabadust. «Siin jookseb õrn piir – me ei saa ühelgi ametnikul keelata arvamust avaldada, kuid kui seda arvamust võib tõlgendada surveavaldusena, siis on lood teisiti,» ütles Valner.
Tema sõnul oli samasugune olukord hiljuti ühes Lõuna-Eesti maakonnalehes, kuid ajalehe juhtkond pole siiani tahtnud võimumeeste avaldatud survet avalikkuse ette tirida.
«Mul ei sobi selle ajalehe nime öelda, see peab nende endi otsus olema. Ma võin ainult kinnitada, et Võrumaa Teataja see ei olnud,» ütles Valner.
Survestamisega puutus hiljuti kokku ka Raplamaa maakonnalehe Nädaline peatoimetaja Tõnis Tõnisson, kellelt kohaliku tasandi poliitikaringkondadest nõuti ühe ajakirjaniku töölt vabastamist. «See probleem lahenes meil kiiresti, sest ma ei näe üldse põhjust, miks oleks meil väljastpoolt ajalehte vaja kellegagi personalipoliitikat arutada,» ütles Tõnisson.
Tõnissoni väitel on selline surveavaldamine riigiametnike poolt kasvanud silmanähtavalt just viimastel aastatel. «Ja see annab maakonnalehtede ajakirjanike puhul sageli tunda, sest väikeses kohas ajakirjanikku teatakse ja ta ei ole nii anonüümne kui suures väljaandes,» rääkis Tõnisson.
Tõnissoni sõnul helistati talle näiteks ühest kohalikust omavalitsusest ja öeldi, et järgmiseks päevaks ajalehte plaanitud artikkel koolijuhist ei tohi ilmuda. «See nõudmine oli esitatud väga resoluutsel toonil. Ja otse loomulikult see lugu ilmus,» ütles Tõnisson.
Pressinõukogu esimehe Sulev Valneri sõnul pole tekkinud olukord midagi uut, vahe on ainult selles, et ametnike katsed ajakirjandusele survet avaldada on maakondades viimasel ajal kasvanud.
«Kuid eks see ole võitlus, mida ajakirjandus peab ise pidama ja mida vaatamata näilisele võidule tuleb teatud aja järel ikka ja jälle uuesti alustada,» ütles Valner.
Endine ajakirjanik, riigikogu liige Hannes Rumm:
Ajakirjandusvabaduse kadumisest kaotab terve kogukond
Hiljuti kirjeldasid ühe SRÜ riigi ajakirjanikud, kuidas nende kodumaal laekuvad hommikul presidendi kantseleist peatoimetajatele telefonikõned. Neis määratakse, millest sel päeval uudiseid teha ja millistele infoallikatele milliseid küsimusi esitada.
Kui mõni meediaväljaanne korraldustele ei allu, siis karistatakse sõltumatut ajakirjandust selle eest maksuameti või mõne muu riigiasutuse abil pankrotiga. Ajakirjandus ülistab seal maal süüdimatult võimulolijaid ning tegelikku infot ühiskonnas toimuva kohta saavad inimesed ainult omavahel suheldes.
Seetõttu hoiatas Sulev Valner tõsise ohu eest, kuigi meil on esialgu tegu katsega lämmatada ajakirjanduse sõltumatust mõnes maakonnas. Kuna maavanemad on parteistatud, siis hakkaks nende survel peatoimetajaid valides toimima SRÜ-lik ajakirjanduse suukorvistamine.
Ajakirjandusvabaduse kadumisest kaotab terve kogukond, sest infot kontrollides saab maavanem kohalikke inimesi valeinfoga lollitada ja neid teadmatuses hoida. Korruptsioonioht kasvab hüppeliselt, kui maakonnaleht võimude valvekoeraks olemise asemel maavanema puudliks hakkab.