/nginx/o/2010/10/28/456596t1h381c.jpg)
Et maanteeääri niitvad masinad igal aastal karuputkede kolooniaid sadu meetreid laiendavad, soovib keskkonnaamet mürgise taime tõrjet käsitleda osana teehooldustöödest.
Mürgine karuputk levib ka niidukitega
/nginx/o/2015/08/17/4388699t1h2522.jpg)
29. oktoober 2010, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suve teisel poolel, kui seemned on valminud, pudisevad need niidukile ja sedasi puistatakse liikumissuunas edasi,» seisab keskkonnaameti kirjas, milles tehakse maanteeametile ettepanek karuputke tõrjumisel koostööd teha. Esialgsetel andmetel on karuputk Eesti teede ääres enda alla haaranud 16 hektarit ning putkedega palistatud teelõike on igas maakonnas.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Eike Vungi hinnangul aga on karuputkekolooniaid, mis jäävad teede äärde või paistavad teedele kätte, isegi rohkem. Vooluveekogud ja teed on koridorid, mida mööda putked väga hästi levivad.
«Esimesel juhul kannab seemneid vesi ja teisel juhul tihti hooldusmasinad ning autod,» rääkis Vunk. «Teeäärsete kolooniate levimine ja laienemine on enamasti tingitud asjaolust, et teeääri niidetakse laiemalt suve teises pooles, kui on valmis saanud ka taimede seemned.»
Lisaks aitab karuputke seemnetel levida talvine teede lahtilükkamine, kuna sahad liigutavad koos lumega ka teeäärset pinnast ning selles peituvaid putkejuuri ja -seemneid.
«Sooviksime maanteeametiga koostööd teha just teemaa hooldamisel, nii et nõuetekohane ja efektiivne tõrje – näiteks herbitsiidiga mürgitamine varakevadel ja suve alguses – oleks osa teehooldusest,» selgitas Vunk.
Niitmisega karuputke vastu võitlemine on aeganõudev, sest käsitsi tuleb niita kolm ja masinaga kaks korda aastas. Taime lõplikuks hävitamiseks kulub sedasi kaheksa aastat. «Niitmine ei olegi tõrjemeetod, parem on käsitsi mürgitamine või kaevamine,» sõnas Vunk.
Kui maanteeametiga õnnestub koostööd alustada, kavatseb keskkonnaamet järgmise sammuna läbi rääkida ka kohalike omavalitsustega, et putketõrje teehoolduse alla käima hakkaks. «Maanteeamet mõistab keskkonnaameti muret ning edasine töökorraldus ja koostöövõimalused selguvad arutelude käigus,» lisas Vunk.
Maanteeameti esindaja jäi putketõrjest rääkides napisõnaliseks. «Meieni pole sellist keskkonnaameti kirja veel jõudnud. Karuputke tõrjega pole maanteeamet varem tegelenud,» sõnas maanteeameti avalike suhete osakonna spetsialist Allan Kasesalu.
Tänavu tõrjutud karuputkekolooniatest suurimad olid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula külas Harjumaal, Liivi külas Harjumaal ja Haeska külas Saaremaal ning olid enam kui 20 hektari suurused.
Eelmisel aastal tõrjuti karuputke kokku 862 hektaril, tõrje läks maksma neli ja pool miljonit krooni. Karuputke on tõrjutud 2005. aastast. Tulemuste saavutamiseks peab tõrje toimuma vähemalt viiel järjestikusel aastal, et kurnata pinnases asuv seemnepank.