Ma olen söönud kõike, välja arvatud kopra saba. Ma olen tõepoolest kõigesööja. Võin oma kogemustest öelda, et prussakad on küll võrdlemisi jälgid, aga siiski pisut paremad kui rootslaste surströmming (mädakala). Madu ei julge ma kellegi õhtusöögilauale pakkuda, sest ta lõhnab nagu väga kaua vihma käes viibinud hulkuv koer, kes on tuppa kuivama toodud, ja tema konsistents on täpselt sama nagu püksirihmal. Mida ka ei räägitaks vaala meeldivatest maitseomadustest, ei soovita ma neid jutte uskuda – vaal ei ole suupisteks hea kraam, ta maitseb umbes nagu tugitool.