Riigikohus: alla 10-aastase lapse käperdamise eest määratav karistus on liiga karm

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: SCANPIX

Riigikohus leidis möödunud nädalal lõppenud järelevalvemenetluse tulemusel, et noorema kui 10-aastase lapse vägistamise eest määratav karistus on praegu liiga karm, sest vägistamise mõiste on liiga lai. Kohus kuulutas sätte põhiseadusevastaseks ja kehtetuks.

Kui täpsemalt öelda, siis tunnistas riigikohus karistusseadustiku paragrahvi 141 lõike 2 karistuse alammäära põhiseadusevastaseks.

Seaduse järgi on vägistamine «inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine vägivallaga või ära kasutades isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (jõustunud 23.12.2013).» Seejuures loeb seadus arusaamisvõimetuks alla 10-aastast last. 

Sellise teo eest karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kui alla 10-aastase lapse suguelundite katsumine on karistuse alammäära poolest võrdne inimelu võtmisega, tekib ilmselge vabaduspõhiõiguse riive.

Lõige 2 lisab, et kui sama tegu on pandud toime noorema kui 18-aastase isiku suhtes, on karistuseks 6 kuni 15 aastat vangistust.

Teema kerkis, kui maakohus mõistis mullu sügisel mitmeks aastaks vangi isa, kes oli pannud neljal-viiel korral käe oma seitsmeaastase lapse püksi ja silitanud teda (Postimees jätab kõikide asjaosaliste nimed lapse huvides loost välja – T. K.).

Varem karistamata mehele mõisteti kuueaastane vangistus, mida vähendati nelja aastani lühimenetluse tõttu. Oma last kuritarvitanud isa tunnistas end süüdi, kahetses ja lubas minna ravile.

Maakohus mõistis isa süüdi just karistusseadustiku paragrahvi 141 lõike 2 alusel.

Kuna aga pereisa ei olnud varem karistatud ei kriminaalkorras ega ka väärteokorras, siis määraski maakohus talle miinimumi ja vähendas seda lühimenetluse tõttu veelgi.

Mehe kaitsja apelleeris, sest pidas karistust ikkagi liiga karmiks. Samuti palus kaitsja, et ringkonnakohus taotleks riigikohtult vägistamisparagrahvi suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist. 

Nimelt leidis kaitsja, et 2013. aastal muudetud karistusseadustiku vägistamisparagrahvis on ebaõiglaselt kokku koondatud «tahte vastaselt suguühtesse astumine» ja «isiku kaasamine tahte vastaselt sugulise kire rahuldamisele muul viisil».

Kuni 2013. aasta lõpuni oli sellise teo eest, nagu kõnealune isa oma lapse suhtes toime pani, nähtud ette ühe- kuni kümneaastane vangistus, apelleeris kaitsja. Oma lapse katsumist ei loetud vägistamiseks, vaid sugulise kire muul viisil rahuldamiseks, lisas kaitsja.

Riigikohus: ei saa võrdsustada tapmisega

Seadusemuudatusega kaotati vahetegemine vägistamise ja muul moel sugulise kire rahuldamise vahel. Igasugusest seksuaalse iseloomuga teost sai vägistamine. Kaitsja meelest põhjustab vägivaldne suguühe kannatanule palju suuremat valu.

Tallinna ringkonnakohus leidiski tänavu märtsis, et nii pikk vangistus oleks oma tegu kahetsenud isale liiga karm ja ebaproportsionaalne. Kohus tegi uue otsuse ja mõistis oma last käperdanud isale hoopis kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, mida vähendas lühimenetluse tõttu veel kahe aasta ja nelja kuuni.

Riigikohus konkreetset juhtumit ei analüüsinud, kuid analüüsis, kas selline karistus on proportsionaalne.

«Peamine järeldus on see, et erineva raskusastmega kuriteod peavad võimaldama ka erinevaid karistusi ja siiani kehtinud kuueaastane karistuse alammäär ei ole proportsionaalne,» selgitas riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik.

Riigikohus leidis, et lastevastaste seksuaalsüütegude puhul on ranged karistusmäärad põhjendatud, kuid kui alla 10-aastase lapse suguelundite katsumine on karistuse alammäära poolest võrdne inimelu võtmisega, tekib ilmselge vabaduspõhiõiguse riive.

Millist karistust tohib praegu määrata?

«Riigikohtu otsuse üks mõte oli, et kohtul peab olema võimalus mõista igal üksikjuhtumil teo raskusele ja isiku süüle vastav karistus,» kinnitas Talvik.

Nii kaua kuni riigikogu pole karistust muutnud, peavad riigikohtu kinnitusel kohtud juhinduma hoopis karistusseadustiku paragrahvist 45 (lõige 1). See ütleb üldiselt, et kohus võib kuriteo eest mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.

Ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et riigikohus on kujundanud küll seisukoha karistuse suhtes, kuid konkreetse lapse ja isa kaasust riigikohus pole analüüsinud. Selles võib nüüd edasi riigikohtusse pöörduda. 

***

Vaidlusalune säte

§ 141. Vägistamine

(1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (jõustunud 23.12.2013)

(2) Sama teo eest:

1) kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;

2) kui see on toime pandud grupi poolt; (jõustunud 01.01.2015)

3) kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus;

4) kui sellega on põhjustatud kannatanu surm;

5) kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni või

6) kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. (jõustunud 16.07.2006)

Kalle Laanet. Foto:
Kalle Laanet. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Laanet: olime riigikohtule vastupidisel seisukohal

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet (Reformierakond) ütles, et ei ole ise veel riigikohtu otsusega tutvunud, kuid nentis, et seda tuleks esimesel võimalusel teha. Siis saab otsustada, kuidas peaks edasi toimima. 

Põhiseaduskomisjon leidis oma riigikohtule esitatud arvamuses, et sanktsiooni alammäär ei ole põhiseadusega vastuolus. Komisjon selgitas, et karistatavate tegude ja karistuste raskuse määramine on väärtusotsustus, mille tegemiseks on rahvalt mandaadi saanud riigikogu. Samas tõi põhiseaduskomisjon välja, et kohtul on õigus mõista karistus ka alla alammäära erandlike asjaolude ilmnemisel, tingimisi või see asendada. Seetõttu on kohtul piiratud võimalus lugeda karistus ebaproportsionaalseks ja seepärast põhiseadusevastaseks. Seda saaks kaaluda vaid juhul, kui kohtul ei oleks üldse lubatud mõista karistust alla alammäära.

Ringkonnakohtu kolm argumenti

1. Tegu ei ole raskuse poolest võrreldav teiste kuritegudega, mille miinimumiks on kuus aastat.

Kuueaastane vangistus sanktsiooni alammäärana näitab, et tegemist on kuriteoga, mida seadusandja on pidanud eriti raskeks. Kohus küll nentis, et sugulise iseloomuga tegu lapse suhtes ei saa pidada kergeks kuriteoks, kuid lisas, et konkreetse isa tegu ei ole võrreldav teiste kuritegudega, mille eest on ette nähtud vähemalt kuueaastane vangistus.

Samasugune alammäär on näiteks tapmise eest ja narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest juhul, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Peale nende on vähemalt kuueaastane vangistus ette nähtud peamiselt riigivastaste või sõjakuritegude puhul. Neid kuritegusid iseloomustab teo eriline julmus, suure hulga isikute ohtu asetamine või raske tagajärg (nt surm). Näiteks röövimise ja inimkaubanduse eest on miinimumiks kolm aastat vangistust.

2. Vähemalt kuueaastane vangistus on oluliselt raskem teistest alaealise suhtes toime pandud seksuaalkuritegude eest ettenähtud karistustest. Ringkonnakohus võrdles teiste oma olemuselt sarnaste seksuaalkuritegude karistusi. Sellised on ringkonnakohtu hinnangul § 145 (suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega) ja § 1451 (alaealiselt seksi ostmine).

Esimesel puhul on maksimaalseks karistuseks kuni viis aastat vangistust ning korduva toimepanemise puhul kaks kuni kaheksa aastat vangistust. § 1451 näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse. Kui laps on noorem kui 14-aastane, siis kuni viieaastase vangistuse.

3. Eelnõus, millega samastati vägistamine ja muud seksuaalse iseloomuga teod, on väidetud, et need teod on omavahel sarnased, kuid näited puudutavad tegusid, mida ringkonnakohus peab konkreetse isa teost oluliselt raskemaks.

Aastal 2013. samastati sugulise iseloomuga teod suguühtega. Kohtu kinnitusel toodi eelnõu seletuskirjas välja sugulise iseloomuga teo näitena pudeli viimine kannatanu pärakusse, mistõttu leiti, et on põhjendatud samasugused sanktsiooniraamid nagu vägivaldse suguühte puhul. Ringkonnakohtu hinnangul jäeti aga tähelepanuta, et «muu sugulise iseloomuga teo» mõiste on niivõrd avar, et hõlmab ka selliseid tegusid, mis ei ole tahtevastase suguühtega samaväärsed.

Kohus on seisukohal, et kuigi igasugune sugulise iseloomuga tegu lapseealise vastu on taunitav, ei tähenda see, et kõik need teod oleks omavahel võrdsed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles