Mida tähendab seaduses juriidilise isiku poolt vägistamine?

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Andres Teiss / Postimees

Postimehe lugeja osutas, et karistusseadustiku paragrahvi 141 lõikes kolm tuuakse välja, et kui vägistamise on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse teda rahalise karistusega. Lugeja soovis selgitust, kuidas saab juriidiline isik vägistada ja miks on karistus sel puhul leebem.

Karistusseadustik ütleb, et vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga tegu kasutades vägivalda või kannatanu seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Karistatakse siis ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Lõige kolm ütleb: sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega (RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013.)

«Väärtuslik näide õigusloome kvaliteedist. Nimelt selgub, et karistusseadustiku järgi on leitud lahendus ka selleks puhuks, kui teid vägistab juriidiline isik. Ehk siis, kui teid on vägistanud osaühing või aktsiaselts või näiteks sihtasutus, pöörduge kõhklematult võimuorganite poole kuriteokaebusega,» juhib samale seadusele tähelepanu vandeadvokaat Carri Ginter oma Facebooki postituses.

Selgitab justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet.

Juriidilise isiku vastutus kuriteo toimepanemise korral on suhteliselt uus ja ühiskonnas vähetuntud nähtus karistusõiguses, ometi on enamik arenenud riike selle juba 20. sajandi teisel poolel kasutusele võtnud.

Nimelt on leitud, et kui kuritegu on toime pandud juriidilise isiku huvides ja üldjuhul ka juriidilise isiku käsul või heakskiidul, siis ei piisa ainult inimeste - füüsiliste isikute - vastutusele võtmisest, vaid sanktsioneerida tuleb ka juriidilist isikut.

Kuigi põhiliselt on juriidilise isiku vastutus seotud kelmuste, võltsimise, majandusalaste kuritegude ja korruptsiooniga, siis ei ole välistatud ka muude kuritegude toimepanemine juriidilise isiku huvides. Näiteks ei ole välistatud, et juriidiline isik «tellib» talle vastumeelse isiku tapmise, väärkohtlemise või vägistamise. Mõne kuriteo toimepanemine juriidilise isiku huvides ei ole mõeldav ning seal ka seadus juriidilise isiku karistust ette ei näe.

Juriidilise isiku kriminaalvastutus Eesti õiguses on konstrueeritud nn identifikatsiooniteooria alusel. See tähendab, et tuleb tuvastada füüsilisest isikust toimepanija poolt kuriteo täideviimine, sellele kihutamine või kaasaaitamine ning juhul, kui see isik tegutseb juriidilise isiku juhtija või esindajana juriidilise isiku huvides, on võimalik kohaldada ka juriidilise isiku vastutust.

Ei ole võimalik juriidilise isiku vastutuse kohaldamine ilma inimese teota; seda inimest saab vägistamise eest karistada vangistusega; juriidilist isikut loomulikult vangi panna ei saa, seega on juriidilisele isikule mis tahes kuriteo eest mõistetav karistus alati rahalise iseloomuga ja võib ulatuda 16 miljoni euroni. Füüsilise ja juriidilise isiku karistused ei ole seega lihtviisil võrreldavad.

Näiteks, kus juriidiline isik võib vastutada vägistamise eest, on nt ekstreemse bordelli pidamine, kus klientidel lastakse ohvreid vägistada, või lapseealiste vägistamise korraldamine selleks, et ettevõte saaks toota pornofilmi.

Tagasi üles