Vallajuhid on mures Nabalasse plaanitava lubjakivimaardla pärast

Kohalikud kardavad, et lubjakivimaardla tõmbab inimeste kaevud veest tühjaks. Fotol kuulus Tuhala nõiakaev.

FOTO: Raigo Pajula

Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad ning kohalike MTÜ-de eestvedajad on mures Nabalasse kavandatava lubjakivimaardla pärast ning otsustasid reedesel nõupidamisel esitada keskkonnaministrile omapoolsed tingimused lähteülesande kooskõlastamiseks.

Tänavu septembri algul kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti.Uurimistööde tulemusena peab selguma, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on täies ulatuses survelise põhjavee all.

Kiili endise vallavanema ja praegu valda maardlaga seotud küsimustes esindava Tarmo Vaigu sõnul pole maardla arendajate poolt tellitud uuringud Nabala karstialal seni veel karsti avastanud, kuid valminud lähteülesandes on mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu. «Valla esindajad ja MTÜde eestvedajad rõhutavad keskkonnaministrile saadetud kirjas uurimistööde vahearuannete ja muude toimingute avalikustamise vajalikkust ning kooskõlastamise tähtsust kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga,» märkis Vaik.

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks nõuavad kohalikud elanikud omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursile peaks kutsutama teiste hulgas ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

«Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga. Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala nõiakaevu keemise,» märkis Vaik.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles