Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/02/4551027t1hf69c.jpg)
Kunstiajaloolastele meeldib hirmsasti näidata meie kunsti Euroopa kunsti tähendusliku osana. Näitusel «Natuuri rikkus. Eluläheduse idee ja Düsseldorfi koolkond» tutvustatav etapp Euroopa ja eesti kunstiajaloost jõuab sellele soovmõttele vahest kõige lähemale. Düsseldorfi Kunstiakadeemia juurde kogunenud kunstnikkond etendas ülemöödunud sajandi saksa realistlikus kunstis kohati juhtivat rolli, jättes sügava jälje ka eesti kunstiajalukku.
Olgugi et suurem osa Düsseldorfis õppinud ja töötanud eesti kunstnikest polnud rahvuselt eestlased, võib väita, et tegemist oli siinsete kunstnike mõjuka panusega Euroopa kunsti. Samuti võib 1819. aastal õppeasutusena avatud Düsseldorfi Kunstiakadeemiat pidada üheks eesti kunstile suurimat mõju avaldanud kunstikooliks välismaal. Legendaarne on Ants Laikmaa jalgsimatk Reinimaale õppima 1891. aasta sügisel ning samavõrd tema seljapööramine akademismile ja lahkumine Düsseldorfist kuus aastat hiljem.