Kui viis Põhjala riiki liituvad ja Venemaa oma käitumist ei muuda, võib kolme nende vahele jääva Balti riigi tulevik tunduda tumedam kui siis, kui liitriigist asja ei saa, leiab Tartu Ülikooli politoloog Heiko Pääbo.
Politoloog: Põhjala liitriik võib tuua Eestile kahju
1. november 2010, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitletakse rootsi ühiskonnateadlase Gunnar Wetterbergi raamatut, mille kandev idee on liita viis maailma mõistes väikest riiki - Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island – suurema kaliibriga tegijaks, mille majandus oleks suurem kui Venemaa oma.
Pääbo sõnul on taolise idee teostumisel paratamatu, et Balti riigid muutuvad saarekeseks kahe suure vahel.
«See tekitab suuri küsimärke ning edasine sõltub sellest, milline on Venemaa välispoliitiline nägemus,» rääkis Pääbo Postimees.ee’le.
«Kui Vene ambitsioonid väga palju ei muutu, siis tekitab see meile loomulikult väga suure julgeolekuohu. Ma ei usu, et Põhjala föderatsioon oleks väga valmis hakkama siin relvi täristama.»
Tema sõnul saaks riski leevendada Põhjala suur majanduslik huvi siinsetes riikides. «Samas me oleme näinud Nord Streami puhul, kuidas on võimalk majandushuvid kopsakate kingitustega ära osta,» ei pidanud Pääbo sedagi reaalseks.
Samas märkis ta, et kolm Beneluxi maad on Saksamaa ja Prantsusmaa vahel täiesti edukalt väikese saarena hakkama saanud. «Sõltub sellest, mis on erinevate mängurite huvid ja ambitsioonid.»
Pääbo ei pidanud samas Wetterbergi ideed 20 aastaga Põhjala liitriik tekitada reaalseks. Tema sõnul on tõenäolisem moodustada konföderatsioon ehk riikide liit, kuid siis tekib küsimus, mida see võrreldes teise konföderatsiooni ehk Euroopa Liiduga juurde annaks.
Pääbo sõnul peaks sellise liidu sünniks tõenäoliselt kõik viis riiki ka Euroopa Liitu ja Natosse astuma ning sellesisulised debatid saavad olemas üsna keerulised, kuna Põhjala on neis küsimustes väga kirju – vaid Taani kuulub mõlemasse organisatsiooni korraga.
Samuti tekib tema sõnul küsimus, miks peaks liituma just antud viis riiki, mitte näiteks lisaks ka kolm Baltimaad.
Pääbo väitel on aga lihtsate skandinaavlaste hulgas kuvand Balti riikidest üsna negatiivne ja piiratud – eliidi arusaamad on küll paranenud, kuid nemad pole jõudnud esialgu isegi sellele arusaamale, kas viis riiki peaks ühinema või mitte.
«Me oleme neile toredad partnerid, aga meid ei nähta võrdväärsetena.»
Rootsi ajaloolase Gunnar Wetterbergi ettepaneku järgi peaksid Põhjamaad ühinema 2030. aastaks liitriigiks, ühise põhiseaduse ja riigipeaga. Sellest uuest «Kalmari unioonist» tekiks ligikaudu 25 miljoni inimese moodustatav superjõud, mis oleks majanduslikult võimsam kui Brasiilia või Venemaa.
Tänase Postimehe arvamusküljel arutles samal teemal ka Stockholmi ülikooli riigiteaduste magister Jakob Sjövall.