iDeal kampaania

«Pealtnägija»: ebamaised helesinised laguunid Ida-Virumaal on tegelikult ohtlikud
Lisatud ERR.ee video!

Settetiik Ida-Virumaal

FOTO: Tõnis Valing

Veebis liiguvad pildid ebamaiselt sinistest laguunidest, mis näevad välja nagu Kariibi meri päikeselisel päeval, aga tegelikult asuvad keset Virumaa metsi. Selgub, et see efektne fenomen on üsna ohtlik.

Helesinine laguun ja kuum päike – tundub, justkui oleks need pildid tehtud kusagil lõunamaa puhkusereisil, mitte Narva külje all, vahendas ERR Uudised. Viimasel ajal sotsiaalmeedias levivad kaadrid ebamaiselt sinistest järvedest Ida-Virumaa põlevkivipiirkonnas tekitavad paljudes imestust ja panid mitmed pöörduma «Pealtnägija» poole – mis on selle nähtuse taga?

«Ilmselt on silmas peetud Narva Elektrijaamade tuhamägede settetiiki. Ja tõesti tavainimene sinna ei satu, õieti sinna on raske sattuda, see on ettevõtte tööstusterritoorium,» selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Selgub, et tegu on Eesti Energia kontserni kuuluva Narva Elektrijaamade settetiikidega, mis laiuvad suurel alal ja mille ligi tavaline suvitaja ei tohiks teoreetiliselt pääseda. Aga oma silm on kuningas. Tõesti, osa nõndanimetatud helesiniste laguunide teeradu on tõkkepuudega suletud. Samas...

«Oleme siin nüüd kõige ohtlikuma settetiigi ühe osa juures ja üllatus, üllatus, siia tulemiseks ligipääsu piiranguid ei olnud,» kirjeldas sündmuskohal käinud ajakirjanik Anna Gavronski.

Septembri viimastel päevadel on vesi halli taeva tõttu pigem tuhm ja valkjas. Aga kuidas need tiigid üldse tekkisid? Teatavasti kaevandab Eesti Energia Ida-Virumaal elektri tootmiseks vajalikku põlevkivi. Selle põletamisel ja sellest õli tootmisel tekib tuhk, mis viiakse katlast ära tavainimese jaoks üllataval moel.

«Elektrijaamades uhatakse tuhk kateldest välja väga suure hoo, hulga veega, umbes ühe tonni tuha kohta 10–12 tonni vett. See pumbatakse üles tuhamäele, mis on siis õiguslikus mõttes prügila,» rääkis Peeter Eek.

«Ja siis see transpordist ülejääv vesi, mis ei saa seotud tuha endaga või mis ei jää sinna tuhavälja enda pooridesse, see valgub nendesse settetiikidesse,» täpsustas Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek märkis, et settetiikides toimub järelsettimine. «Umbes üks protsent algsest tuhamassist jõuab selle veega settetiiki,» lausus ta.

Ehk tegu on katelde pesuveega, kuhu jäävad pärast tiiki nõrgumist imepisikesed karbonaatsete kivimite osakesed. See hõljum hajutab päikesekiirguse sinist valgust rohkem kui kollast ja punast spektriosa, mistõttu näemegi vett eresinisena.

«Selle värvi annab see, et see vesi on tugevalt leeliseline. Ta ei ole tavaline oja- või jõevesi. Leeliseline tähendab seda, et tema pH on üle 12, kuskil 12,5. Mis tähendab, et ta on tugevalt söövitav. Sinna ei ole mõistlik kuidagi pidi selle veega kokku puutuda. Ja looduses isegi linnud teavad seda, et nad sinna väga ei lähe,» ütles Peeter Eek.

Seega, efektsed laguunid on tegelikult väga ohtlikud, mis on teema, millest valjult ei taheta rääkida. Näiteks kui «Pealtnägija» esimest korda Eesti Energia Narva Elektrijaamade pressiesindajalt tiikide kohta kommentaari küsib, saadab ta neile hoopis pildi.

«See on üks vana pilt. See on suletud tuhavälja settetiigi pilt. See on see, kus on pH, ma pakun välja, kuskil 10 ringis. Neutraalsel on ta 7, see on umbes 10. Te näete praegu hügieeniprotseduuri sooritavat luigeparve,» selgitas Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe.

Tegelikult pidid sellised tiigid olema ammu kadunud. Ehkki nii Eesti Energia kui keskkonnaministeerium kinnitavad, et nad loodusele ohtu ei kujuta, siis nõudis Euroopa Komisjon juba rohkem kui kümme aastat tagasi, et põlevkivituha transport ja ladustamine sel viisil lõpetataks. Sama märkis ka riigikontroll.

«Kui algselt komisjon oli seisukohal, et peaks kasutame nii-öelda kuivmeetodit, siis Eesti Energia, vaatamata rohketele investeeringutele, katsetustele, tulemus oli see, et kuivmeetodil ei ole võimalik seda tuhka ärastada,» rääkis riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.

«Me lihtsalt katsetasime, kas on olemas peale selle hüdrotranspordi ka mingeid muid võimalusi selle tuha sinna hoidlasse saamiseks. Ja selgus, et pikkade aastate jooksul välja kujunenud praktika on praegu parim võimalik tehnika, mida me selle konkreetse ülesande täitmiseks saame kasutada,» lausus Olavi Tammemäe.

Lõpuks tegi Euroopa Liit Eesti Energiale erandi tingimusel, et tuha transpordiks kasutatav vesi ringleb ainult suletud süsteemis ja tuhamäed muudetakse veel ohutumaks.

«Ja viimased suured uuringud on tehtud selles osas 2013. Ja need uuringud on näidanud, et tegelikult praegu, ei nendest tuhamägedest ega sellest settetiigist mingit märkimisväärset leket ei ole,» lausus Peeter Eek.

«Täna komisjon on nõudnud Eesti riigilt või Eesti Energialt tegelikult, et ta teeks täiendavaid investeeringuid, et kindlustada veel rohkem seda, et see vesi välja ei valguks. Eesti Energia uuringud näitavad, et see vesi püsib ilusti süsteemis, loodusesse ei valgu ja neid täiendavaid investeeringuid ei ole otstarbekas teha,» teatas Tarmo Olgo.

Nimetuse poolest on tegu kinnise süsteemiga, aga settetiikide vett suunatakse siiski ka Narva jõkke, kuid nii Eesti Energia kui keskkonnaministeeriumi kinnitusel rangelt alles pärast puhastamist. Seega mingit ohtu loodusele nende sõnul pole.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles