Lastevanemate liit toetab õpilaste ettepanekut lõpetada koolide pingeridade koostamine, kuid peab selle realiseerumist sõltuvaks poliitilisest tahtest. Võimalusi, kuidas enda tulemusi ilma avalike pingeridadeta teistega võrrelda, on küll.
Lastevanemate liit: koolid saavad end võrrelda ka ilma pingereata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna eksamitulemuste järgi koolide võrdlemine ja edetabelitesse sättimine on muutunud asjaks iseeneses, mis kuidagi ei aita kaasa parema arengukeskkonna loomisele koolis, siis toetame igati õpilaste ettepanekut lõpetada «pingeridade» koostamine,» märkis Lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman.
«Paraku ei oska ma hinnata, kuivõrd reaalne on selle ettepaneku realiseerumine, ilmselt sõltub see suuresti poliitilisest tahtest ja sellest, kas suudetakse mõista riigieksamite pingeridade hävitavat mõju õpilaste ja õpetajate loovusele,» lisas Kirsman.
Ta arvas, et pingeridade koostamist võimaldav kord on ilmselt pärit meie «kauboikapitalismi» ajastust, kus kõik pidid kõigiga ja kõiges võistlema ning ellu jäid vaid need, kes oma tahte jõuga ülejäänutele peale surusid. Ta meenutas jutte sellest, kuidas mõnes koolis suunatakse õpilasi mitte valima ühte või teist eksamit, sest nende valimisel võib saada kahjustatud kooli koht riigieksamitabelis.
Samas leidis Kirsman, et idee oleks praktikas teostatav küll.
«Ka avalikustamisega poleks probleemi, kui anda igale koolile igaks eksamiks mingi salastatud «kood», mis sisaldaks ka avalikku maakonna koodi, mida vaid selle kooli juhtkond teab. Nii saaks kool võrrelda ennast nii kõigi teiste koolidega, kui pingeridade huvilised võrrelda enda maakonda teiste maakondade omaga,» pakkus ta välja.
«Lapsevanemad, kes soovivad teada, mitmendal kohal «edetabelis» nende kool on, saaksid selle info aga kätte mitte ajalehest, vaid lastevanemate üldkoosolekult, kus kooli juhtkond võib ju temale teadaoleva info põhjal pingeridu koostada,» arvas Kirsman. «Tõsi, need vanemad ei saa seltskonnas uhkustada, et nende laps õpib teistest vingemas koolis, sest konkurentkoolide «koodid» on neile teadmata.»
Kirsman oli kindel, et selline lähenemine ei läheks vastuollu põhilisega – et põhiprotsessiks koolis on lapse ja õpetaja areng ning kõik haridusvaldkonna otsused-teod peavad olema seda toetavad.
Eesti Õpilasesinduste Liit nõuab oma valimisplatvormis, et koolide riigieksamitulemusi enam riiklikesse registritesse ei sisestataks ja kaoks võimalus õppeasutusi eksamitulemuste põhjal rivistada.