Kuidas takistada terroristide imbumist Eestisse, kas riik hakkab mošeesid ehitama – saadikud esitasid küsimusi

Väike migrant ootab bussi Brüsseli kesklinnas, et sõita metropoli äärelinna pagulaskeskusse. Foto: Reuters

Riigikogus toimunud Eesti migratsioonipoliitika arutelul said riigikogu liikmed esitada pagulaskriisiga seotud küsimusi siseminister Hanno Pevkurile, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale ja MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehele Eero Jansonile. Postimees toob välja mõned küsimused ja vastused.

Kersti Sarapuu (KE): eile kirjutas meedia pagulasperest, kes alustasid õdede peredega liikumist lõunast siia Soome riiki. Üks pere, kes liikus läbi Saksamaa, on juba kohal, teine pere jõudis Eestisse ning on siinsamas kinnipidamiskohas. Lapsed pidid haiged olema, sooje riideid ei ole, ja nende sugulased, kes Soomest on tulnud siia kohapeale, on tahtnud ravimeid anda, ka seda ei saa teha. Kuidas te näete selles lahendust, sest täna on nende meelest Eesti just see riik, kuhu ükski pagulane tulla ei tahaks?

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson: eks see praegune olukord, mis on selle konkreetse Iraagi perega, on suhteliselt musternäide sellest laiemast varjupaigasüsteemi puudujääkidest, mis Euroopa Liidus on. See, et varjupaigataotlejatel ei ole mitte mingisugust sõnaõigust selle osas, kuhu riiki nad tahaksid minna, kus on neil olemas näiteks perekonnaliikmed, laiem sugulaste võrgustik või ka sõbrad-tuttavad, kelle abil tegelikult see kohanemine seal riigis oleks tunduvalt lihtsam, selle asemel kehtib meil hetkel veel Dublini määrus, mis on suuresti läbi kukkunud, sest inimesed jätkuvalt siiski lähtuvad sellest, kus kohas neil oleks kõige lihtsam hakkama saada ja kus kohas neil on see tugivõrgustik olemas. Nii et kuna see probleem tegelikult viitab juba laiemale Euroopa Liidu probleemile, sest siin on vaja ka Euroopa Liidu tasandi lahendusi, alternatiive Dublinile.

Martin Helme (KE): te esindate mittetulundusühingut, aga mingit tulu te ikkagi kuskilt saate. Ma vaatasin, et viimane majandusaasta aruanne, mis kättesaadav on, on 2014, teie käive oli umbes 41 000 eurot. Oskate te meile rääkida, kui palju see on kasvanud 2015. aastal, kui suur on Eesti maksumaksja osalus selles teie tulus, kui palju sellest kulub töötasudele ja äkki te oskate isegi meile öelda, kui palju ta kasvab teil järgmisel aastal? 

Janson: ma küll ei näe, kuidas meie mittetulundusühingu finantsküsimus oleks praegu päevakorras, aga ma võin öelda, et me toimetame, me tegutseme, esiteks, annetuste baasil ehk siis inimesed, kes meile annetavad. Teiseks, projektide baasil. Väga suur osa sellest on näiteks ka sihttoetus Ukraina humanitaarabi läbiviimiseks. Sellest meie eelarve nii-öelda koosnebki. Kõik sellest, mis on meile näiteks annetatud «Ukraina heaks» kampaania raames, mis algas aasta aega tagasi, on läinud ka Ukrainasse.

Andres Herkel (VE): [...] kui läheb siiski hästi ja pagulasvoog taandub, siis kas te ei näe seda ohtu, et pagulaste vastuvõtmise süsteemist võib kujuneda niisugune iseennast genereeriv tootmisharu, mis hakkab ka siis, kui vajadust ei ole, nõudma meie igapäevaseid pagulasi ehk siis peamotiiviks ei kujune enam mitte maailma parandamine, vaid selline elatusallikas? 

Janson: mis puudutab küsimust, kas pagulaste aitamine on elatusallikas, siis muidugi me võime küsida, kas näiteks humanitaarabi andmine riikidele on osa inimeste elatusallikas, kas päästeamet on kellegi elatusallikas. Ma usun, et ükski tuletõrjuja ei oota, et mõni maja süttiks, selleks et tema palk säiliks. 

Jaak Madison (EKRE): [...] mina tõesti seisan selle eest kogu ihu ja hingega, et eesti kultuur ei oleks segunenud ja ei saaks rikutud võõra religiooni ehk islami poolt. Seega, mis on teile nüüd tähtsam, kas järgida Eesti vabariigi põhiseadust ja Eesti rahva tahet ja soovi või sellest üle sõites võtta vastu isikuid, olenemata nende taustast? 

Janson: tõepoolest, me ei saa minna Kreekasse ja Itaaliasse ja öelda, et me tahame kristlasi. ÜRO ja teised inimõigusi kaitsvad organisatsioonid siiski lähtuvad mitte sellest, mis on inimese usutunnistus või nahavärv või muu selline karakteristik, vaid sellest, mis abi ta vajab ja kas ta vajab abi. See saabki olla ainukene kriteerium, millest me lähtume. Eesti võtab vastu, nagu ka eelnevad kõnelejad on öelnud, inimesi peamiselt Süüriast, Eritreast ja Iraagist. [...]

Mart Helme (EKRE): kuidas Eesti, kus on kaks korralikku araabia keele oskajat, mõtleb hakkama saada keeleõppega? Kuidas Eesti koolisüsteem, kus toitlustamine on hanke korras läbi viidud, kavatseb hakkama saada islamiusuliste halal toidu pakkumisega?

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL): ega me oma süsteemi põhjalikult muuta ei saa. Ma arvan, et need teemad, mida te tõstatasite sellel konkreetsuse astmel, ei ole need esmased probleemid, mida me peame lahendama nende perekondade vastuvõtmisel. Ma ei ole väga murelik laste ja noorte keeleõppe pärast, kuna lapsed ja noored on võimelised kiiresti, eriti kui nad keelekeskkonnas, keelt omandama. Pigem peame täna vaatama kriitiliselt üle need metoodikad, mis meil on olemas, et täiskasvanutele teha selgeks eesti keel vähemalt sellel tasemel, et nad saaksid siin hakkama. [...] Kõik need muud väiksemad teemad, eks nad lahenevad, ma loodan, meie paindliku ja väikese ühiskonna tulemusel. See ei ole see põhiteema, millega me peaksime täna tegelema. Ma pean oluliseks seda, mis puudutab noori ja lapsi, et nad ei satuks koolikiusamise alla. Siin on kogu ühiskonnal väga suur roll.

Ken-Marti Vaher (IRL): kas teil on teavet, kas on teatud otsused ettevalmistamisel, mis puudutavad täiendavaid ümberpaigutatavaid pagulasi? Millal need võimalikud otsused tulevad arutelule ka ministrite nõukogus?

Siseminister Hanno Pevkur (RE): täna ei ole minule teada ühtegi mõtet või arendust Euroopa Liidu tasandil, et me peaksime tulema uuesti selle teema juurde. […] Kui peaks kuskil teises riigist tekkima erakordne surve, siis saab nõukogu kokku tulla ja arutada, kas lisaks Itaaliale ja Kreekale on veel mõni riik, keda peaks abistama. 

Martin Helme (EKRE): kui me teame, et Islamiriik on lausa kuulutanud, et ta infiltreerib nende immigrantide hulka oma võitlejaid, siis millised on Eesti protseduurid? Kes, kus uurib, kellega te infot vahetate, milline taustauuring tehakse, et vältida radikaalide saabumist Eestisse?

Pevkur: uskuge mind, selle protsessi raames on neid inimesi kontrollitud ja kontrollitakse edaspidi rohkem kui ükskõik millise tavapärase rände raames. Kui me räägime ümberpaigutamisest ja ümberasustamise protsessist, siis on lisaks Itaalia ja Kreeka ametivõimude tööle ja ÜRO pagulasvoliniku ameti tööle meie enda nii politsei kui ka kaitsepolitsei inimesed selle ülevaatusprotsessi käigus igati kaasatud ja ka saadetud Itaaliasse ja Kreekasse. Kui me räägime üldse võimalikust kurjategijate tulemisest Eestisse või ka teistesse riikidesse, siis siinkohal ongi igapäevane koostöö meie politseiasutuste vahel ütlemata oluline, sellepärast et need inimesed, kes on Euroopa Liidus juba legaalsel alusel, võivad Euroopa Liidus vabalt liikuda. Ja neid inimesi kontrollida on tunduvalt keerulisem kui neid, kes tulevad siia ümberasustamise või ümberpaigutamise raames. Veel kord, nagu ma ütlesin, seal on kontroll väga tihe. Kuidas see täpselt toimub, seda ma siin saalis täpsemalt kommenteerida ei saa. Saan ainult öelda seda, et loomulikult, kaitsepolitseiamet kasutab kõiki oma otsekontakte, pluss oma partnerite kontakte, selleks et teha inimeste taust selgeks.

Jaanus Karilaid (KE): kui sõjapõgenik paigutatakse pagulaslaagrisse ja sealt põgeneb, siis temast ei saa mitte majanduspõgenikku, vaid ta, nagu ma aru saan, ikkagi jääb sõjapõgenikuks. Andke siis palun ülevaade, mis põhjusel need sõjapõgenikud sealt pagulaslaagritest põgenevad, ja kas me ei võiks neid pagulaslinnakuid siis teha paremaks, et nad sealt ei põgeneks?

Pevkur: Kindlasti võiks ja peaks. See ongi see koht, kus tegelikult eelkõige väljaspool Euroopa Liidu piire tuleks Euroopa Liidul rohkem panustada. [...] See on selgelt välja öeldud ka. Valitsusjuhid, moodustades miljardi-eurose nii-öelda fondi abistamiseks, tegid kindlasti väga õige otsuse. Ja mitte ainult puhas rahaline abi, vaid ka inimeste saatmine sinna, seal haridusteenuse pakkumine, ja kõikvõimaliku muu humanitaarabi pakkumine on äärmiselt oluline. 

Urve Tiidus (RE): kuidas on teie hinnangul tagatud Eestis siiski selline olukord, et inimesed tahaksid kiiresti hakata ennast ise majandama, midagi ette võtma, ennast ise üles töötama?

Pevkur: see kõige suurem põhjus on inimese enda soov paremini toime tulla. Kui me võtame Eesti sotsiaalabi võimalused, siis need kindlasti ei ole nii suured, et inimene tahaks jääda ainult sotsiaalabisüsteemile lootma. Inimese tung ja soov saada iseendaga hakkama on kindlasti kõige suurem motivaator. Mis meie saame omalt poolt pakkuda, on selleks tugi koos vastava kohanemisprogrammi läbimisega, keeleõppega, haridusvõimaluste pakkumisega, töötukassa teenustega. 

Mart Helme (EKRE): mainisite oma sõnavõtus, et umbes 40 protsenti illegaalselt saabunutest õnnestub välja saata. Mis saab ülejäänutest?

Pevkur: mainisin ka seda, et Eesti puhul on see olnud viimastel aastatel permanentselt üle 80 protsendi, mõnel heal aastal isegi 95 protsendi elik need, kes saavad väljasõidukohustuse, need ka välja lähevad ja välja saadetakse. [...] Aga mis sellest 60 protsendist saab? Eks peamiselt saabki see, et nad ei täida seda kohustust ja jäävadki riikidesse illegaalselt ja kui korrakaitseorganitel õnnestub nad tabada, siis nad saadetakse sunniviisiliselt riigist välja, aga vabatahtlikult täidab selle kohustuse tõesti Euroopa Liidus praegu circa 40 protsenti. 

Märt Sults (KE): mina ise olen maausku. Lugu selline, et riik nagu eriti ei toeta meid, et pühasid hiisi taastada ja ennistada ja teha neid korda ja kõiki selliseid värke. Tähendab, meie saame ise hakkama, läheme kallistame oma puid seal, kus me heaks arvame või kus me omale energiapuu leiame. Aga nüüd tuleb terve hulk muu-usulisi. Kus kohas te näete ette nende palvetamise kohad, kas ehitate neile mošeed riiklikult või nad ehitavad need ise? Või kus nad kummardavad, kus nad oma vaiba maha panevad?

Pevkur: ka täna on Eestis moslemi kogukond olemas. Samamoodi, nagu on olemas luteri kogukond, samamoodi nagu on olemas õigeusu kogukond. Nad kõik mahuvad siia Maarjamaale ära. Selles mõttes sõltumata religioonist on Eesti paik kõikidele inimestele elamiseks ja mahuvad siia nii taarausulised, luterlased, õigeusklikud kui moslemid, keda siin täna juba ka on. 

Mihhail Stalnuhhin (KE): kui tekib vajadus väljasaatmiseks, ma räägin just nimelt sellest uuest lainest, uutest pagulastest, kas Euroopa tasemel on mingid kokkulepped, kas selle väljasaatmise, mis on väga kallis protsess, maksab kinni Eesti või selleks on eraldatud raha Euroopa tasemel?

Pevkur: Tagasisaatmise kohta iseenesest Eestis on olemas selge regulatsioon, mille kohaselt tegelikult tagasisaatmise peaks kinni maksma tagasisaadetav. Aga kui tagasisaadetaval ei ole, siis on ka Eesti huvides see, et inimene saadetaks välja, kui tal ei ole õigust Eestis viibida.

Kõiki küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.