Uus kujundus tõstab ID-kaardi hinda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Mihkel Maripuu

1. jaanuarist muutuvad nii isikutunnistuse kujundus kui ka turvaelemendid ning välismaalastele hakatakse väljastama elamisloakaarti. Uuendused tõstavad ka kaartide väljastamisel nõutavat riigilõivu.

ID-kaardi funktsionaalsus jääb samaks, mistõttu ei kaasne tavakasutaja jaoks e-teenuste kasutamisel olulisi muutusi.

Politsei- ja piirivalveameti isikutuvastamise ja dokumendibüroo menetlusnõunik Tiit Roosik rääkis Postimees.ee´le, et rahvusvahelise tava kohaselt muudetakse isikut tõendavat dokumenti põhjalikumalt iga viie kuni kümne aasta tagant, kuna see aitab käia võltsijatest samm eespool ning tagada turvalisust.

Praeguse kujunduse ja turvaelementidega isikutunnistust on Eestis Roosiku sõnul välja antud alates 2002. aastast kokku enam kui 1,1 miljonile inimesele.

Uus ID-kaart on värvide poolest heledam ning kontaktkiip kolib kaardi esiküljelt tagumisele. Turvaelementidest võetakse kasutusele näiteks fotot kaitsev läbipaistev kinegramm ning spetsiaalse kemikaaliga tehtud riigivapi kujutis, mis hävineb kaardi muutmisel. Samuti võetakse kasutusele senisest enam kombatavaid elemente – näiteks muutub isikukood reljeefseks.

Tavakasutaja jaoks uus ID-kaart Roosiku kinnitusel erilisi muutusi kaasa ei too. ID-kaardi lugejat välja vahetama ei pea, küll aga tuleb ilmselt uuendada selle tarkvara. Seda saab teha näiteks sertifitseerimiskeskuse kodulehe kaudu, kuhu uus tarkvara üles pannakse.

Välismaalastele hakatakse väljastama elamisloakaarti

Veel ühe olulise muudatusena hakkab politsei- ja piirivalveamet (PPA) uuest aastast Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, isikutunnistuse asemel välja andma uut liiki dokumenti - elamisloakaarti.

Kui praegu kantakse elamisloaandmed välismaalasele antavale isikutunnistusele ning kleebisena tema reisidokumenti, siis 1. jaanuarist hakatakse neid kandma ainult elamisloakaardile.

Kaart väljastatakse vaid nendele välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ning kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud.

PPA välismaalaste talituse juhataja Liis Valk ütles Postimees.ee´le, et Eestis on selliseid inimesi praegu umbes 216 000.

Elamisloakaardile hakatakse kandma ka sõrmejälgi ning seetõttu peab välismaalane elamisloa, -õiguse või elamisloakaardi taotlemiseks või pikendamiseks pöörduma isiklikult PPA prefektuuri teenindusse või Eesti Vabariigi välisesindusse.

Eestis väljaantava elamisloakaardiga saab samaväärselt isikutunnistusega kasutada e-teenuseid, tuvastada isikut elektroonilises keskkonnas ja anda digitaalallkirja.
Elamisloakaart kehtib kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui välismaalasele välja antud elamisluba või -õigus.

Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele jätkatakse isikutunnistuse väljaandmist ning neid elamisloakaart ei puuduta. Samuti ei mõjuta uue kaardi väljaandmine varem väljastatud dokumentide kehtivust.

Riigilõivud suurenevad

Kuna uued turvaelemendid isikutunnistusel ja sõrmejälgede kasutuselevõtt elamisloakaardil suurendavad mõlema dokumendi tootmiskulusid, muutuvad ka nende dokumentide riigilõivu määrad, mis selguvad pärast riigilõivuseaduse muudatuste vastuvõtmist riigikogus.

Elamisloakaardi vorm on kehtestatud Euroopa Liidu Nõukogu määrusega ning selle väljaandmine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik hiljemalt 20. maist 2011.

Tagasi üles