/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Täna Venemaalt naasev riigikogu liige Igor Gräzin nentis, et sai esimest korda näha duuma istungit ja see jättis talle sügava mulje. «Kui ma kuulasin, kuidas nemad räägivad oma valitsusest, siis riigikogu on ikka väga viisakas,» rääkis Gräzin avastusest.
Reformierakondlasest riigikogu liige ütles kokkuvõtteks teisipäeval alguse saanud Venemaa riigiduuma visiidile, et otsesuhtlusele on alus pandud.
«Olemas on teemasid, kus on nägemused väga erinevad – eeskätt puudutab see Ukraina probleeme – aga inimlik soov, et halb aega mööda läheks, on kahtlemata olemas. Kõige olulisem, mis saavutati, on see, et me saame teineteisest natuke paremini aru,» rääkis Gräzin, kes jõuab täna õhtul tagasi Eestisse.
Kui ikka on sisemajanduslikud probleemid, siis nad ikkagi on uskumatult teravad.
Näiteks mõistavad riigiduuma saadikud, et Eesti on mures julgeoleku pärast ja siinsed elanikud vaatavad teisiti Krimmi ja Ukraina teemale.
«Meie nägime, kuidas nemad seda enda jaoks tõlgendavad. See ei tähenda, et meie vaated oleks lähemaks muutunud, aga nad on igal juhul selgemad. Selleks, et teada, mida Venemaa tahab, ma ei pea telekat sisse lülitama,» ütles Gräzin.
«See ei puuduta küll kahe riigi suhteid, aga mulle jättis äärmiselt sügava mulje see, et ma sain esimest korda näha duuma tegelikku istungit,» jätkas Eesti saadik. Arutati kalapüügi ja ekspordi teemat.
«Kui ma kuulasin, kuidas nemad räägivad oma valitsusest, siis riigikogu on ikka väga viisakas,» selgitas Gräzin, kes oli seni arvamusel, et tullakse kokku ja loetakse lihtsalt Putini käske ette.
«Kui ikka on sisemajanduslikud probleemid, siis nad ikkagi on uskumatult teravad. Selle koha pealt on ehtne parlamendidebatt. See oli mulle täielik üllatus,» ütles Gräzin, kuid nentis et välispoliitika koha pealt on hoopis teine teema. «Siis nad on ikka väga ühtsed.»
Jutt hakkas päevakorratagi jooksma
Riigikogu Eesti-Venemaa parlamendirühma neli liiget kohtusid kolmepäevase visiidi käigus duuma väliskomisjoniga, Eesti sõprusrühmaga, Baltimaade ning Skandinaavia regiooni suhteid kureeriva välisministeeriumi büroo esindajatega ning Vene töösturite liiduga.
Riigikogu delegatsiooni vastuvõtja oli partei Õiglane Venemaa saadik Tatjana Moskalkova, kes on riigiduuma Eesti sõprusrühma esimees.
«Suurem eripära seisneb selles, et see oli rahvusvaheline kohtumine, kus polnud päevakorda. Lihtsalt istusime maha ja hakkasime juttu ajama ja see on väga tähtis,» ütles Gräzin, kelle sõnul ei tekkinud venelastega kordagi vaikusmomenti.
«See on keeruline, kui suhtlevad Eesti ja Soome parlamendisaadikud – siis ei hakka jutt jooksma. Kui suhtlete venelastega, siis jutt hakkab esimesest minutist ja kestab pikalt.»
Gräzini sõnul said väga paljud läbirääkimised alguse sellest, et esmalt konstateeriti, et Ukraina ja mingil määral ka Süüria küsimustes ollakse eriarvamustel.
Sõprusrühmas kerkisid üles konkreetsemad teemad – näiteks kalapüük Peipsi järvel, kuidas saaksid venelased külastada Narva kindlust ja eestlased Jaanilinna oma jne.
Väliskomisjoniga arutati Gräzini sõnul kõrgemaid välispoliitilisi küsimusi nagu olukord Süürias või Krimmis.
Küllakutse võeti vastu
Gräzini sõnul on Vene poolel oma klassikalised mured nagu kaasmaalaste keeleprobleemid, topeltmaksustamise küsimus, sõjahaudade lepe jne. «Soojendasime vanad asjad üles.»
«Me rääkisime, et meil on mured Venemaa sõjalie aktiivsuse pärast Soome lahes. Nemad panid selle kirja ja ütlesid, et neil on jälle omad mured.»
Eesti saadikud esitasid Eesti sõprusrühmale ka küllakutse ning Gräzini sõnul saab enamik liikmetest ka Eestisse reisida. «Saime ka ametliku vastuse, et küllakutse on vastu võetud.»
Millal duuma saadikud Eestisse tulevad, seda Gräzin veel ei tea, kuna ka duumas hakatakse arutama riigieelarvet. «Leppisime kokku, et siis, kui töögraafik lubab, aga see asi ei jää enam aastateks venima.»
Gräzini sõnul pannakse järgmise visiidi korral paika juba konkreetne päevakord.
«Me oleme liiga palju usaldanud valitsust ja diplomaate, see on olnud viga. Selle asemel peavad tekkima parlamendiliikmetel omavahelised isiklikud suhted. Enne ei saa tulla head poliitikat, kui me ei vaata teineteisele silma ja ei hakka omavahel rääkima. See ei tähenda, et me saame kaubale, aga me ei ole inimestena vaenlased.»
Piirilepped ratifitseeritakse aasta esimeses pooles?
Lisaks Gräzinile kuuluvad delegatsiooni parlamendirühma aseesimees Olga Ivanova Keskerakonnast, Viktoria Ladõnskaja Isamaa ja Res Publica Liidust ning Andres Ammas Vabaerakonnast.
Venemaa riigiduuma loodab, et Eesti-Vene piirilepingud ratifitseeritakse üheaegselt mõlema maa parlamendis 2016. aasta esimeses pooles, kirjutas BNS.
«Me ootame, et piirilepingud ratifitseeritase mõlemas parlamendis ühel ja samal päeval 2016. aasta esimeses pooles,» ütles riigiduuma Eestiga suhete pidamise grupi koordinaator ja duuma SRÜ asjade komisjoni aseesimees Tatjana Moskalkova pärast kohtumist riigikogu saadikutega.
Moksvas riigikogu delegatsiooni koosseisus Vene parlamenti külastanud Vabaerakonna saadik Andres Ammas tunnistas rahvusringhäälingule, et tunnetas soovi kahe riigi vaheliste suhete parandamiseks.
«Mingeid märke on õhus, on tunda, et soovitakse läbimurret,» rääkis Ammas kolmapäeval uudistesaatele «Aktuaalne Kaamera».
Ka piirilepingute ratifitseerimisele võtmisega riigiduumas soovitakse näidata, kui vastutulelik Venemaa on, lisas Ammas.