Kodanikuühendus selgitas Rail Balticu Nabala trassi varjukülgi

FOTO: Ants Liigus

Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust selgitas täna Keskraamatukogus, miks ei peaks Rail Balticu trass kulgema läbi Nabala-Tuhala kaitseala.

«Rahandusministeeriumist tuli algatus, et kuna Nabala-Tuhala trass on väidetavalt odavam ehitada, kui teised trassid, siis võiks seda taas kaaluda. Esimene küsimus on, et kas kehtivad õiguslikud reeglid üldse lubavad seda teha. Kui mitte, siis on selle trassivaliku kaalumine sama, kui kaaluda seda, kas rajada Kihnu saarele viigerhüljeste konservide tootmise tehas. Me teame, et viigerhülgeid ei tohi tappa ega neist konservi teha, aga äkki see oleks majanduslikult soodus,» ütles Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus.

«Ma olen kellegi suust juba kuulnud, et Nabala-Tuhala trassivaliku uuesti lauale panemine on suurepärane viis kogu projekt põhja lasta. Ja seda see on ka minu hinnangul,» lisas ta.

Looduskaitseekspert Mati Kose sõnul oli Nabala-Tuhala ala varem vähe uuritud. «See oli osaliselt vene sõjaväe käes, nii et loodusteadlased seal eriti palju ei käinud. Kui selle alaga tõsisemalt tegelema hakati, siis selgus, et see pole mingi keskmine Eesti metsa-ala. See on väga mitmekesine nii taimede kui lindude osas, seal on muljetavaldav komplekt liike,» rääkis Kose.

Ta tõi esile veel ühe probleemi «Nabala kõrval on ju Tallinna-Tartu maantee. Kujutage ette, kui loomad tulevad üle maantee, jäädes seal mingil kombel ellu. Siis nad jõuavad raudteetrassini, kus on tarad ees. Nad on sunnitud tagasi pöörduma, lähevad maantee peale tagasi ja seal hakkab liiklusohutus kannatama ning me peame seal täiendavalt raha kulutama,» lisas ta.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Kai Klein ütles, et keskkonnaühendused on üldse mures sellise suure trassi rajamise pärast. «Sest iga uus trass, mis peaks kuskilt läbi looduse minema, omab märkimisväärset keskkonnamõju. Üks on trass iseenesest, aga sealjuures tuleb vaadata ka selle ehitusprotsessi ja vaadata seda laiemat pilti, et mis see endaga kaasa toob,» ütles Klein.

«Me teeme ju kaitseala mingisuguste väärtuste kaitsmiseks ja nüüd siis tahame seda lõhkuma hakata. Kui me sealt mingi trassi läbi viime, siis see lõhub selle kaitseala ära. Me ei saa enam rääkida terviklikust kaitsealast, vaid tekivad mingisugused jupid, mille kaitseväärtused paratamatult hakkavad langema,» lausus Klein.

Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul tuli Nabal-Tuhala trassi ettepanek maavalitsusele kui välk selgest taevast. «Üks asi, mida me oleme vaadanud Rail Balticu raames, on tulevane püsiühendus Helsingiga. Soomlased teevad selleks juba ettevalmistusi ja me tahaksime veel sel aastal saada üheskoos raha täisuuringute tegemiseks. Kui Rail Baltic peaks rahandusministri ettepanekul minema kuskilt mujalt, siis ta ei haaku enam merealuse tunneliga, mis tuleb maapinnale Viimsis. Ja selle tunneli ühendamine Rail Balticuga maksaks tulevikus kindlasti palju rohkem kui on see summa, mida me praegu Nabala trassiga kokku hoiaksime,» rääkis Rajasalu.

Tagasi üles