Koolikiusamine päädis kolme neiu enesetapukatsega

Koolitüdrukud üritasid end kiusamise tõttu tappa.

FOTO: SCANPIX

Protestiks koolikiusamise vastu panid kolm Lõuna-Eesti tüdrukut toime kollektiivse enesetapukatse, kui võtsid üheskoos sisse suure annuse ravimeid. Õnneks üritus luhtus, sest neidude organismi jõudnud ravimikogused polnud eluohtlikud ning nad pääsesid peagi haiglast koju.

«Tagantjärele targana võin nüüd, jah, öelda, et neile tüdrukutele pidanuks koolis toimuvaga seoses pöörama rohkem individuaalset tähelepanu,» kommenteeris juhtunut kolme tüdruku kurioosse eneseväljendusvormi kohaks olnud Lõuna-Eesti gümnaasiumi koolijuht.

Pretsedenditu sündmus, millega polnud eilseks veel kursis ka haridusminister Tõnis Lukas, toimus oktoobri lõpus vahetult enne koolivaheaega.

Juhtunu avalikustanud Lõunalehe teatel viidi kolm 13-aastast ühes koolis õppivat neiut mürgistusnähtudega koos Võru haiglasse. Ajalehe teatel ei olnud tüdrukute sissevõetud annused ega nende tervislik seisund eluohtlik ja nad pääsesid varsti haiglast koju.

Koolidirektor kinnitas, et tüdrukute enesetapukatse oli seotud koolikiusamisega. Et intsident juhtus vahetult enne eelmisel nädalal olnud koolivaheajal, jäi selle põhjuste selgitamine direktori sõnul paljus sel nädalal alanud kooliaega.

«Nii palju me teame, kui nüüd kahe päevaga on meie sotsiaalpedagoog ja psühholoog laste käest järele uurinud,» ütles direktor, kelle hinnangul võis tüdrukuid viia äärmusliku teoni pigem soov saada kaaslaste tähelepanu.

Esialgsetel andmetel võib sündmuse initsiaatoriks pidada alles sel kooliaastal gümnaasiumi õppima tulnud tüdrukut, kes on varemgi sellise teoga hakkama saanud ja kes saatuslikul päeval oli kaks teist kiusamise ohvrit enda juurde kutsunud.

«Me küll uurisime tema (uue õpilase – toim.) tausta, kuid see kild tema taustinfost oli meile uus,» rääkis direktor. «Teadnuks, et ta on varemgi midagi sellist teinud, oleksime  ilmselt osanud adekvaatsemalt reageerida.»

Koolijuhi sõnul on koolikiusamine sageli täiskasvanute ja pedagoogide jaoks varjatud ning seetõttu peaksid ohvrid toimuvast kohe täiskasvanuid teatama. «Sellisel asjal ei saa lasta edasi kesta. Olukorrale peab kohe reageerima,» ütles ta.

Direktor ütles, et see on tema aastakümnete pikkuse karjääri jooksul mitmes koolikiusamise juhtum ning üldjuhul ei saa need algust mitte koolist, vaid laste üldistest suhetest ka väljaspool kooli. «Alati on küsimus selleski, kui palju jõutakse kodus lastega tegelda,» ütles ta.

Kui lapsevanem oma lapsele tähelepanu ei pööra, siis võibki ühel hetkel järgneda mõni äärmiselt negatiivne sündmus, mis on seotud sellega, et kaaslased on last kodust väljas tagakiusanud ning laps pole oma murega julgenud pikka aega kellegi poole pöörduda.

«Peame oma lastele rohkem tähelepanu pöörama,» võttis koolijuht koolikiusamise loo kokku. Tegemist on esimese juhtumiga, kus koolis kiusamise tõttu üritasid mitu last korraga endalt elu võtta.

Lõuna prefektuuri teatel pole neile eelnimetatud juhtumist teatatud ja Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei peagi seda tegema. «Kuid püüame nüüd kindlasti selgitada, mis seal siis täpsemalt toimus,» lubas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarev.

Tagasi üles
Back