Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2015/10/19/4610611t1hfbe4.jpg)
Maailma ühe juhtiva infotehnoloogiaettevõtte IBM Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa piirkonna peadirektor David La Rose leiab, et Eesti on tehnoloogiavaldkonnas üks maailma juhtriike ning seepärast on IBM vägagi huvitatud koostööst Eestiga.
«Nii üllatav kui see ka teile tunduda võib, on IBMi maastaabiga ettevõtte jaoks Eesti palju erilisema tähtsusega – ja ma ei ütle seda sugugi viisakusest. Kui vaadata, millise infrastruktuuri on siinne valitsus loonud, kui rääkida e-valitsemisest, idufirmade ökosüsteemist ja muidugi Skype’ist, siis on Eesti ilmselgelt üks maailma tehnoloogia valdkonna juhtriike,» ütles La Rose ülemöödunud nädalal Eestit väisates Postimehele.
La Rose rõhutas seejuures, et ei tulnud siia mitte ainult siirast huvist, kuidas e-valitsemine ja maksude internetis deklareerimine reaalsuses välja näevad, vaid ka otsima konkreetset ja edasiviivat partnerlust.
«Eestil on õnnestunud välja töötada tõeliselt silmapaistev infrastruktuur, teil on suurepäraseid innovatsiooninäited ja maailma avatuim suhtumine e-teenindusse,» rääkis ta. «Kuid! Kuid! Kuid küsimus on edasi selles, mida te nende andmetega, mille peal istute, edasi teete. Ma ei taha hakata tegema müügitööd, kuid see on koht, kus IBM saab teiega punti lüüa.»
La Rose’i sõnum Eesti suurettevõtetele ja asutustele oli selge: teil on andmed ja infrastruktuur, IBMil innovaatilised kognitiivsed infosüsteemid, mis suudavad neid andmed korrastada, analüüsida ja pakkuda tulemit, lähtudes teenuste lõppkasutajate soovidest.
Tema sõnul kogutakse maailmas tohutul hulgal andmeid, kuid probleemideks on nende andmete analüüsimine, pilveteenustesse ja sotsiaalmeediaga jagamine. «Big Data omamine on väga oluline, kuid sisuliselt väärtusetu, kui seda mitte oskuslikult lahti harutada ja täpselt serveerida. Kui nafta tuleb maa seest välja, siis on see toornafta ja meil pole sellega midagi peale hakata. Ent kui me seda rafineerime, saame bensiini, diislikütuse, kütteõli,» rääkis La Rose. «Sama kehtib andmete kohta – kui me fraktsioneerime need ja ümbritseme analüütikaga, saame neid väga edukalt kasutada mitmesuguste otsuste tegemisel.»
IBM on nimelt oma seniste toodete kõrvale loonud teadmuslikud infosüsteemid – neid süsteeme saab õpetada, kasutades selleks erilisi algoritme. Sellised süsteemid mõistavad oma ümbrust ja olukordi ning käituvad vastavalt sellele. Need suudavad intuitiivselt aru saada inimhäälest, seda interpreteerida ja saadud infokildudest lähtudes sorteerida välja andmed tohutustest andebaasidest ning anda meile vastuseid.
«Juba praegu kasutame teadmussüsteeme näiteks meditsiinis, et anda kiireid ja täpseid vastuseid arstidele. Lähed arsti juurde ja ütled, et sul on köha. Meie süsteemid annavad arstile seejärel ka reaalajas suurel hulgal vastuseid köha eri põhjuste kohta. Eriti töötab see kõik siis, kui see siduda konkreetse patsiendi terviseajalooga,» selgitas La Rose.
Samamoodi saab süsteeme kasutada näiteks panganduses, klientide kõnekeskustes ja mujalgi.