Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Igavene tudeng Juulius sai TTÜ juures väärilise asukoha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Igavese üliõpilase Juuliuse pronkskuju avasid pidulikult tema elav kostümeeritud nimekaim, TTÜ üliõpilasesinduse juht Heiki Beres ning TTÜ rektor Peep Sürje (kõige parempoolsem).
Igavese üliõpilase Juuliuse pronkskuju avasid pidulikult tema elav kostümeeritud nimekaim, TTÜ üliõpilasesinduse juht Heiki Beres ning TTÜ rektor Peep Sürje (kõige parempoolsem). Foto: Peeter Langovits

Kui akadeemikute büste on Tallinna Tehnikaülikooli eile avatud siseõues nüüd kokku kaksteist, siis pronksist igavene üliõpilane Juulius seisab ülikooli lipuväljakul uhkes üksinduses.


Tallinna Tehnikaülikoolil (TTÜ) täitub homme asutamisest 90 aastat. Naljaga pooleks võib aga öelda, et igavene üliõpilane Juulius saab oktoobris 88-aastaseks. Just niipalju on möödas ajast, kui tehnikatudengid asutasid üliõpilas­esinduse, et koos midagi ette võtta.

Eile veidi pärast keskpäeva tõmbasid TTÜ rektor Peep Sürje, üliõpilasesinduse juht Heiki Beres ning telekunstnik Gunta Randla kujundatud kostüümis elus Juulius tehnikaülikooli esisel lipuväljakul igavese üliõpilase pronkskujult katte maha. Skulptuuri autor on Tiiu Kirsipuu.

Muheda ilmega, parajalt paksu Juuliuse loomise idee on pärit 1991. aastast, praeguselt tunnustatud maksukonsultandilt, tollaselt tehnikatudengilt Ardo Ojasalult. Paberile pani mehikese tema grupivend Ranno Martinson.

Valusa hommiku vili


«Arvasime, et akadeemikuid ja professoreid on jäädvustatud küll, nüüd tuleks ka tavalist tudengit kuidagi esile tõsta,» ütles Ojasalu eile kuju avamisel.

Martinson meenutas, et oli olnud just üks järjekordne «valus» hommik, kui ta väriseva käega kujutluse igavesest üliõpilasest paberile sirgeldas. Ja nii see muhe kuju lõpuks valmiski. Loojate idee järgi peaks Juulius väljendama igihaljast tudengivaimu ning tahet omandada üha uusi teadmisi.

«Ma ei taha kunagi kooli lõpetada ega ühtegi paberit kätte saada, sest minu ümber on siin nii palju särasilmseid tudengeid,» ütles kostümeeritud Juulius, andes kätt oma pronksist nimekaimule.

Lisaks lipuväljakul nüüd tudengeid iga päev tervitavale pronksist Juuliusele avati eile pidulikult ka TTÜ vastvalminud sisehoov koos kahe akadeemiku – Arnold Humala ja Harri Kääri – büstiga.

Rektor Sürje nimetas hoovi valmimist täielikuks imeks, sest suve lõpus valitses seal veel täielik segadus ja müttasid rasked ehitusmasinad.

Nüüd on sisehoov valmis ning kaheteistkümne akadeemiku büstid kenasti paigas. Sisehoovi kujundas maastikuarhitekt Ülle Grišakov, büstid mudelleeris kujur Aime Kuulbusch.

«Meie majas teavad vist kõik, et seda kohta siin nimetatakse leivoländiks,» ütles Sürje. Selline humoorikas väljend tuleneb TTÜ haldusdirektori Margus Leivo nimest. Ta väitis enne Humala ja Kääri büstilt katte eemaldamist, et kui midagi väga tahta, siis saab see ka kindlasti valmis. Ning lisas, et ehitustööde käigus tuli maa seest välja mitu üllatust, mis antakse üle tehnikaülikooli muuseumile.

Tundmatu inseneri töö


«Kaevamiste käigus tuli esile uskumatus koguses igasugust metalli, mis annab veel kord tunnistust, et tegemist on rauakooliga,» kinnitas Leivo humoorikalt. «Tundub, et siin on kunagi tegutsenud tundmatu insener, sest leidsime sepapihid ja ühe metallist S-tähe. Kuna see on sõna «Skype» algustäht, siis tuleb välja, et too insener tegeles juba ammu Skype’i loomisega.»

Akadeemik Arnold Humal, kelle büst TTÜ sisehoovis eile avati, õpetas tehnikatudengitele kõrgemat matemaatikat 43 aastat.

TTÜ vilistlased meenutavad Humalat kui kõrgelt eru­deeritud ja tudengitesse hästi suhtunud õppejõudu. Lisaks büstile avati eile ka temanimeline moodne auditoorium.
Büsti saanud akadeemik Harri Käär töötas kuni surmani 1997. aastal TTÜ soojustehnika professorina.

TTÜ üritused

•    Teisipäeval, 16. sept kell 10 professor Katsuhisa Furuta avalik loeng teemal «Human Adaptive Mechatronics»; kell 13.30 teaduskonverents «Ettevõtlik teadusülikool kui ühiskonna arengumootor».
•    Kolmapäeval, 17. sept kell 12 TTÜ aastapäeva pidulik koosolek peahoone aulas; kell 19 kutsetega galakontsert rahvusooperis Estonia ja sellele järgnev rektori vastuvõtt.
•    Neljapäeval, 18. sept kell 14 TTÜ vilistlaspäev peahoone aulas «Ühiselt ehitatud riik: mente et manu»; kell 19 tasuta kontsert RauaRock TTÜ staadionil. Peaesineja ansambel Vennaskond.
•    Reedel, 19. sept kell 12 rahvusvaheline rammumeeste jõukatsumine ülikooli peahoone ees; kell 18 algab rahvusvaheline korvpalliturniir, mis kestab
21. septembrini.
•    Laupäeval, 20. sept kell 13 Raekoja platsil TTÜ taidlejate kontsert «Raudselt parim».
Allikas: TTÜ

Tagasi üles