Neli kuud kehtinud perekonnaseadus tekitab ikka segadusi

FOTO: Egert Kamenik.

Suvel jõustunud perekonnaseaduse rakendamisel on tekkinud juba rida probleeme, mille lahendamist hakkab analüüsima riigikogu õiguskomisjon.

Näiteks pangaliit toob õiguskomisjonile saadetud ülevaates välja seoses laste hoiuste ja arvelduskontodega tekkinud küsimusi. Segaseks on jäänud, kas eestkostetavale võib avada hoiuseid ning millistel juhtudel ja kelle kohustus on teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

«Näiteks eestkostetava nimel sõlmitud tähtajalise hoiuse (sh lastehoiuse) ennetähtaegne lõpetamine - kas krediidiasutus peab nõudma lapsevanemalt selleks kohtu luba?» vahendab tekkinud muret pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Samuti ei selgu uuest seadusest üheselt, kas eestkostja võib käsutada lapse nimel avatud arvelduskontot piiranguteta või on teatud juhtudel ja/või teatud summast alates selleks vaja kohtu luba.

Pangad on jäänud ka hätta juhtudel, kui üks lapsevanematest on lapsele määranud kontode käsutamiseks limiidid – näiteks internetipangas või pangakaartidel, hiljem aga ilmub panka teine lapsevanem ja teatab, et neil on ühine esindusõigus. «Kas on vajalik teise lapsevanema heakskiit ka varasemalt antud limiitidele ja tehingutele?» kõhkleb pangaliit.

Probleeme on tekitanud ka piirangud laste nimel väärtpaberitehingute tegemiseks ja küsimus, kas alaealisele pärijale võib pärandi välja maksta ainult kohtu loal.

Advokaatidel küsimused hooldusõigusega

Advokaatidelt saadud tagasisidest selgus, et suurem osa probleeme puudutab hooldusõigust ja vara jagamist.

Näiteks on tekkinud küsimus, millised on õiguslikud alused nii vara- kui isikuhoolduse ühele vanemale üleandmiseks. «Arusaadav ei ole, mida on silmas peetud hooldusõiguse osalise üleandmise all. Kas on võimalik, et ühele vanemale antakse täielikult üle isikuhooldus ja varahoolduse osas jätkatakse ühist hooldusõigust,» arutleb advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg saadetud kirjas. «Samuti ei ole selge, kas lapse esindusõiguse aspektist jätkavad siis vanemad ühist hooldusõigust või on isikuhoolduse osas tegemist ainuhooldusega. Praktikud on selles küsimuses eriarvamusel.»

Arusaamatust on tekitanud uues seaduses märgitud säte, et ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. «Kuidas saab välistada õigust, mida seadusega pole antud? Tekkis küsimus, kelle kasuks tuleb hagi rahuldada, millisele arvele raha kandmine otsustada ja kellel on õigus taotleda täitemenetluse algatamist. Juhul, kui on lubatav hagi rahuldamine last kasvatava vanema kasuks, peaks selleks olema selgesõnaline õiguslik alus,» leiab advokatuur.

Kohtunikel on ka erinev praktika uue perekonnaseaduse jõustumise järel pereasjade lahendamisel. Osa kohtunikest lahendab enne 30. juunit kohtusse saabunud perekonnaasju vana perekonnaseaduse alusel, teised aga nõuavad avalduse esitajalt viia see kooskõlla uue perekonnaseadusega, märgib advokatuur. Vara jagamise osas sõltub sellest vara koosseisu kindlaksmääramise aeg, mida vanas seaduses arvestati abieluliste suhete lõppemise, uues seaduses abielu lahutamise järgi.

Õiguskomisjon uurib

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles Postimees.ee'le, et komisjon soovib pärast suvel jõustunud uut seadust kaardistada selle rakendamisel tekkinud probleeme. «Kogume arvamused kokku ja seejärel arutame koos ministeeriumi esindajatega, kas on vaja seadust muuta või saab muresid parema koordinatsiooni teel lahendada,» ütles ta.

«Riigikogu ülesanne ongi peale seadusandliku töö ka seaduste järelevalvega tegeleda. Suuremate seadusmuudatuste järel niimoodi probleeme ikka kaardistame ja me soovime üha suurendada sellist järelevalvavat funktsiooni,» sõnas Vaher.

Tagasi üles