Eesti Koostöö Kogu korraldatud seminaril «Vabaduse lapsed» kohtunud eksperdid tõdesid, et tunnustus eestlaste ja siin elavate venelaste vahel on küll suurenenud, kuid inimeste üksteisele lähemale toomiseks on käia veel pikk tee.
Koostöö Kogu: tunnustus eestlaste ja venelaste vahel on suurenenud
4. november 2010, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls rääkis Postimees.ee´le, et taasiseseisvunud Eesti riigis sündinud nn vabaduse lapsed on tööturule sisenemas ajal, mil töökohti napib ning see ei motiveeri noori Eestisse jääma.
Rahvastiku vähenemise ja vananemise taustal aga tekitab see tõsiasi Mühlsi sõnul tõsist muret. «Prognooside kohaselt elab aastal 2050 Eestis 100 000 inimest vähem kui praegu, töövõimeliste inimeste arv väheneb, pensionäride hulk aga kasvab. Surve meie sotsiaalsele süsteemile saab olema väga tugev,» tõdes Mühls.
Tuginedes nii meie demograafilisele olukorrale kui ka Euroopa Liidu rändepoliitika ühtlustumise trendidele – Euroopa ühtse põgenike vastuvõtmise süsteemi väljatöötamine ja nn sinine kaart kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu sisserände soodustamiseks – suureneb Mühlsi hinnangul rände surve lähiaastail kindlasti ka Eestis.
Seda jõulisemalt tuleks tema sõnul leida lahendusi, kuidas Eestis elavaid inimesi hoida ja üksteisele lähendada. Koostöö Kogu käesoleva aasta monitooringust selgub, et Eesti riigi ja institutsioonide usaldamine venekeelsete inimeste seas on eestlastega võrreldes väga madal. Teisest rahvusest inimeste esindatus ja osalemine riigi valitsemises ja otsuste tegemises on madal ning rahvusvahelise sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tajumine on suurenenud.
Samas näitavad uuringud ka mitmeid positiivseid trende rahvussuhete valdkonnas - näiteks on tihenenud erinevast rahvusest inimeste kontaktid ning vastastikune tunnustamine on suurenenud.
61 protsenti lõimumiskava monitooringus osalenud eestlastest leidis, et lõimumine nõuab senisest enam eestlaste pingutusi ning 72 protsenti venekeelsetest vastajatest leidis, et lõimumine nõuab enam mitte-eestlaste pingutusi.
Koostöö Kogu seminaril osalenud eksperdid tegid ka omalt poolt ettepanekuid, kuidas rahvuseid üksteisele lähemalt tuua.
Mõned neist ettepanekuist on järgmised:
* Eesti keele õpe peaks alates lasteaiast kuni kõrgkoolini olema tasuta.
* Lasteaiad peaksid olema mitmekeelsed.
* Keeleoskuse nõuded kodakondsuse saamiseks on praegu liiga ranged. Erinevate elukutsete esindajatele võiks nõuded olla erinevad.
* Meedia peaks pöörama rohkem tähelepanu eestlaste ja venelaste saavutustele ning mitte rõhutama rahvuste vahelisi konflikte.
* Inimesi saab kõige paremini lähendada läbi kultuuri ning siinkohal aitaks kaasa rahvusseltside loomine.