Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/05/13763162t1h73ca.jpg)
/nginx/o/2015/10/21/4617915t1h65b6.jpg)
«Kõnts» ei ole pask ega saast. «Kõnts» on väga hea teater, lausa suurepärane, sest kui näitlejad end kui vihmaussid pea ees mudasse künnavad, siis teevad nad seda pühendunult, veenvalt ning nad teavad, miks nad seda teevad. Samuti teavad nad, miks üksteisele muda püksi toppida või aiavoolikust tuleva veega oma riista hellitada. Üsna kindlasti saab see lavastus rahvusvahelist kõlapinda ning NO99t kutsutakse mängima üle maailma, sest «Kõnts» on eriline, äärmuslik ja väga mõjuv.
Mul oli saalis füüsiliselt ja emotsionaalset halb ja ebamugav olla, tundsin, kuidas põsed hakkasid õhetama, õhk sai otsa, tekkis janu, pea hakkas valutama. «Kõntsa» jälgida oli sama mõjuv, kui vaadata pealt nõrgema alandamist või vägistamist. Sa näed, aga ei saa sekkuda.