Riigikogu kantselei ei ole Kuberneri aeda Pätsi monumendi püstitamist arutanud

Veteranid Kuberneri aias.

FOTO: Toomas Tatar

Ehkki ajakirjanduses on räägitud ideest püstitada Toompea lossi juurde Kuberneri aeda Eesti riigi 100. sünnipäevaks Konstantin Pätsi monument, ei ole lossis tegutsev riigikogu kantselei veel vastavasisulist ettepanekut saanud.

Pätsile monumendi püstitamise idee taga on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum juhatuse liige Trivimi Velliste (IRL). «Kõikidel meie kultuurimaailma kuuluvatel riikidel, olgu selleks Ameerika Ühendriigid, Poola või Soome, on esimese valitsusjuhi või esimese presidendi ausambad olemas oma pealinnas. Keegi ei kujutaks ette, et USA pealinnas puuduks mälestusmärk George Washingtonile,» toonitas ta monumendi olulisusest rääkides.

Ühtlasi tõi ta välja, et meil on olemas mälestusmärgid Jaan Tõnissonile ja kindral Johan Laidonerile ning jaanuaris avatakse Kadriorus mälestusmärk Jaan Poskale. «Ja need neli – Päts, Tõnisson, Poska ja Laidoner – moodustavadki neli Eesti riikluse nurgakivi. Ja nüüd oleks kummaline, kui me nagu läheks ühest neist mööda, kui Eesti riik saab 100 aastaseks.»

Monument sobiks Velliste sõnul suurepäraselt Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda, mis on kujundatud just Pätsi ajal ja Pätsi näpunäidete järgi. Asukoha suhtes jäid aga pigem kriitiliseks eile raadioeetris monumendi üle arutlenud ajakirjanik Anvar Samost ja riigikogu liige Kalle Muuli (IRL). «See kõlab irooniana või mingis mõttes pilkena,» arvas Muuli, «põhiliselt on Toompeal ju praegu parlament – demokraatia koda.»

Ta selgitas, et just riigivanem Pätsi käsul lõpetati 1934. aastal riigikogu istungid. Seetõttu on Muuli hinnangul tragikoomiline, et parlamendihoone juurde tahetakse monument püstitada inimesele, kelle käsul lõppes Eestis parlamentaarne kord kümneteks aastateks.

Velliste Muuli kriitikaga ei nõustu. «Kindlasti ei ole see asi, mis on mustvalge ja kus Kalle Muulil ongi lõplik tõde,» sõnas ta.

«Pätsi puhul on üks vaieldav peatükk tema elus ja see ongi just see 1934. aasta ja seos vapsidega, aga kõik ülejäänu on nii oluline, et see ei kaalu teisi argumente alla,» ütles Velliste. Ka Muuli tõdes raadios, et kõigest hoolimata ei saa eitada, et Pätsil on ka palju teeneid Eesti riigi ees.

Velliste loodab, et monumendi rajamiseks vajaminev raha saadakse kokku kahasse – pool rahast tuleb riigieelarvest ning teine pool korjandustena. Ehkki tema kinnitusel on monumendi rajamise poolt terve hulk seltse ja ühinguid, ei ole konkreetse ettepaneku vormistamiseni veel jõutud. 

Riigikogu kommunikatsioonijuht Urmas Seaver ütles Postimehele, et riigikogu kantselei kavatseb tuleval aastal Kuberneri aeda uuendada ning hetkel käivad eeltööd vajaliku renoveerimisprojekti tegemiseks.

«Täna ei ole riigikogu kantseleil plaani rajada Kuberneri aeda Konstantin Pätsi monument. Riigikogu kantseleile ei ole ka seni laekunud taolist ettepanekut,» sõnas Seaver. Kas ja mida uuendustööde käigus Toompea lossile kuuluvas aias tehakse, saab selgeks renoveerimisprojekti tegemisel.

Tagasi üles