Inimõiguslane: enamik kurjategijaid peaks saama valida

Valimissedel.

FOTO: Peeter Langovits

Kõikide vangide ilmajätmine valimisõigusest ei pruugi olla inimõiguste kaitse põhimõtetega kooskõlas, rõhutas Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert Kari Käsper.

«Euroopa Inimõiguste Kohus on juba 2005. aastal leidnud, et üldjoontes peavad vangidele olema tagatud kõik inimõigused, välja arvatud õigus vabadusele, mida karistusena piiratakse,» selgitas Käsper Postimees.ee’le.

«Vange ei tohi kohelda inimväärikust alandavalt, neil on õigus kirjavahetuse privaatsusele, õigus abielluda ja nii edasi. Kui neid õigusi soovitakse riigi poolt piirata, peavad need piirangud olema õigustatud, eriti julgeoleku tagamiseks vanglas,» rääkis Käsper.

«Euroopa Inimõiguste Kohus on samuti kinnitanud, et õigus valida ei ole mitte privileeg vaid demokraatlik põhiõigus. Küsimuse püstitus on seega vale: peaksime arutama mitte selle üle, kas vangidele tuleks anda valimisõigus (kui privileeg), vaid kas valimisõigusest ilmajätmine on antud olukorras ja tingimustel õigustatud,» sõnas Käsper.

«Seega tuleks vaadata konkreetset kuritegu ning analüüsida, kas antud kuriteole lisakaristusena valimisõigusest ilmajätmine oleks proportsionaalne. See võiks nii olla näiteks juhul, kui isik on sooritanud kuriteo valimisvabaduse vastu (näiteks hääleostmine või valimisõiguse teostamise takistamine) või kui tegemist on eriti raskete ühiskonna vastu suunatud kuritegudega,» ütles Kari Käsper.

«Kas ikka on õigustatud, et valimisõigusest jäävad ühtemoodi ilma mõrvar, roolijoodik ja tarkvarapiraat olenemata nende tegude motiividest või ühiskonnale põhjustatud kahjust,» küsis ekspert.

Käsper tunnistas, et igasugune vangide inimõiguste kaitse teema on Eesti valijate seas ebapopulaarne, mistõttu poliitikute sõnavõtud selle teema kohta on oodatult kas negatiivsed või ükskõiksed.

«Samas tuleb silmas pidada, et inimõiguste kaitse ei tähenda vaid nende inimeste õiguste kaitset, kellesse enamik ühiskonnast suhtub soosivalt, vaid demokraatlikus ühiskonnas tuleb tahes-tahtmata kaitsta ka nende inimõigusi, kelle tegusid enamik heaks ei kiida,» sõnas ta.

«Millised kuriteod on need eriti rasked, mille puhul on õigustatud valimisõigusest ilma jätmine, on igas ühiskonnas individuaalne vaidlusküsimus, inimõiguste kohus jätab siin suhteliselt vabad käed riikidele,» möönis Käsper.

«Arvan, et tegelikult võiks valimisõiguse äravõtmine olla iga konkreetse karistuse määramisel kohtuniku otsustada, tulenevalt kohtuasja asjaoludest. Minu meelest oleks see õigustatud eriti just valimisõiguse vastu suunatud kuritegude puhul,» leidis inimõiguste ekspert.

Analoogselt on Käsperi sõnul näiteks olemas teatud ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise keeld, ettevõtluskeeld, võimalus ära võtta sõiduki juhtimise õigus jne, mida kohus saab määrata konkreetset liiki kuritegude korral. «Minu hinnangul tuleks ka valimisõiguse äravõtmist sarnaselt käsitleda.»

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas, et riikidel pole õigust vange valimisõigusest täiesti ilma jätta. Seetõttu kaalub ka Eesti riik vangidele hääleõiguse andmist, et vältida kahjutasunõudeid kinnipeetavate õiguste rikkumise eest.

Justiitsministeerium teatas seepeale, et täna ei ole mingit plaani vangidele valimisõigust anda. Seoses Euroopa inimõiguste kohtu otsusega esitas ministeerium vaid riigikogule ettepaneku antud küsimust põhjalikult kaaluda.

Minister Rein Lang kinnitas, et tema vastavat seadusalgatust kindlasti esitada ei kavatse.

Tagasi üles