NATO liikmelisust toetava Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme ei tõtta hukka mõistma inimesi, kes solvasid Eestis viibivaid mustanahalisi liitlasvägede sõjaväelasi, märkides vaid, et sellised juhtumid on valitsuse tegevuse tagajärg.
«Me ei tegele sellega, et hurjutaks inimesi selle eest, et nad tahavad elada Eestis, mis on eestilik. Me hurjutame valitsust selle eest, et nad tahavad lõpetada selle, et Eesti oleks eestilik. Nii ongi,» vastas Helme neljapäeval BNSi küsimusele, kas ta ei võiks kutsuda enda erakonna seisukohti jagavaid inimesi mustanahaliste liitlasvägede sõdurite suhtes vaoshoitusele.
«Mida agressiivsemalt, kahepalgelisemalt, totakamate valedega ja propagandaga meile seda immigratsiooni pähe määritakse, seda agressiivsemaks muutub avalikkus, see on ilmne,» lisas ta.
«Ma pole detailidega kursis - saan aru, et oli üks lendur, kellele oli keegi kusagil midagi halvasti öelnud. See võis olla ka venelane, kes talle halvasti ütles. Selles mõttes ma ei näe põhjust, et me peaksime sellele üldse kuidagi reageerima,» lausus Helme ja lisas, et nagu mõnel muulgi juhtumil näha on olnud, toimub teadlik ja tahtlik ülereageerimine.
EKRE aseesimees rõhutas, et Eestis on 80 protsenti inimesi vastu immigratsioonile ja vaid kümme protsenti nendest on EKRE valijad.
Helme sõnul pole EKRE maailmavaade «sõimata siia tulnud inimesi, eriti kui nad on liitlasvägede sõdurid». «Võõrriigi sõdur pole siin ka immigrant ega pagulane, ta on tööl ja need on erinevad asjad,» sõnas Helme. «See on muidugi eraldi arutelu, kas ja kui palju peaks Eestis olema NATO üksusi. Pole massiimmigratsioon, kui siia tuleks 5000 Briti või USA sõdurit.»
Helme kinnitas, et ei näe mustanahaliste sõdurite solvamises mingit seost EKRE üleskutsete ega tema enda lausutud «kui on must, näita ust» vahel.
«Ma ei näe üldse, kuidas saaks neid kokku siduda. 80 protsenti elanikkonnast on vastu ja arvata, et meie neid kuidagi kontrollime, on muidugi kompliment. Ja isegi kui olid ütlejaks meie järgijad, siis igas erakonnas on inimesi, kes ei saa aru mille poolt või vastu nad on või miks nad üldse hääletavad. Ja kes ei jaga tegelikult partei seisukohti. Vaata näiteks Reformi- või Keskerakonda. Võib-olla olid Iseseisvuspartei pooldajad, kust meie teame,» lausus EKRE aseesimees.
EKRE toetab oma programmis Eesti kuulumist NATOsse. «Meie julgeolek põhineb esmase kaitsevõime olemasolul, kohustuslikul ajateenistusel, totaalkaitsel, rahvusvahelisel koostööl ja NATO liikmelisusel,» seisab EKRE programmis.
Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedias Ämaris õppusel viibiva USA õhuväe eskadrilli ülemale viidates, et tollel on raske Eestile appi tulnud õhuväelastele nende halvasti kohtlemist õigustada. USA ohvitseri sõnul peavad kohalikest erineva nahavärviga liitlased Tallinnas tihti verbaalseid ja vahel ka füüsilise rünnakuid taluma.
«Saage palun aru, et pagulaste vastuvõtmine ja Eestis praegu viibivad teisest rassist või rahvusest inimesed ei ole omavahel seotud teemad. Pime viha võõra vastu teeb meist nõrgema ja üksiseisva riigi,» kirjutas Tarien muu hulgas. «Minnes ilma igasuguse provokatsioonita kätega kallale hotelli ees seisvale inimesele või karjudes rahulikult restoranis õhtust söövale grupile: «minge tagasi Nigeeriasse», rünnatakse inimesi, kes on siin kaitsmaks meie Eesti riigi iseseisvust. Vajadusel on nad valmis meie vabaduse eest oma elu andma,» kirjutas Tarien. «Kas sina, väiklane «isamaaline» rassist oled valmis meie riigi eest nii palju andma?» küsis ta.