Eesti Kiirabi Liidu juhi Ago Kõrgvee hinnangul on häirekeskuses puudus pädevatest päästekorraldajatest.
Kiirabiliidu juht nimetas häirekeskuse tööd puudulikuks
7. november 2010, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgvee rääkis Tallinnas toimunud kiirabi konverentsil, et kuna häirekeskuses on puudus meditsiinilise eriharidusega inimestest, on ka väljakutsete töötlus puudulik.
Kui Postimees.ee uuris, mida kiirabiliidu juht selle all täpsemalt mõtles, keeldus Kõrgvee selgitavatest kommentaaridest. «Kõiki teemasid pole vaja meedia vahendusel käsitleda,» põhjendas ta.
Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas lisas vaid niipalju, et probleem on õhus olnud juba aastaid, kuid kuna seadus ei nõua häirekeskuse päästekorraldajailt meditsiinilise kõrghariduse olemasolu ning pole ka näha, et selles osas midagi muutuks, pole Adlase hinnangul mõtet seda teemat taaskord tõstatada.
Häirekeskuse direktor Janek Laev rääkis Postimees.ee ´le, päästekorraldajate kutseõpe toimub Väike-Maarja päästekoolis ning sealne õppekava on koostatud kutseõppeseadusest lähtuvalt. Kooli lõpetanud saavad päästekorraldaja kutse ning Laeva kinnitusel vastavad nad kutsestandardis esitatud kvalifikatsioonile.
Lisaks korraldatakse tema sõnul häirekeskuses päästekorraldajatele pidevalt täiendkoolitusi, et tagada hädaabikõnedele vastamise kõrge kvaliteet.
Läinud aastal võtsid häirekeskuse päästekorraldajad vastu ligikaudu miljon 112-le helistatud kõnet, väljakutseid registreeriti kokku 261 000.
«Lähtudes häirekeskuse teenuse kasutajate pöördumistest saame väita, et 2009. aastal ei oldud meiega rahul 0,000034 protsendil juhtudest. Tänase statistika kohaselt on rahuolematuse protsent veelgi langenud,» rääkis Laev.
Tema sõnul on tööjõu voolavus häirekeskuses viimastel aastatel olnud tunduvalt alla kümne protsendi, mis on väga hea tulemus.
Palkade kärpimist pole ükski töötaja Laeva kinnitusel töölt lahkumise põhjuseks toonud ning koondamisi pole neil viimase aasta jooksul samuti olnud.
Miks kiirabiliidu juht häirekeskuse tööd puudulikuks nimetas, jäi Laevale arusaamatuks.
Häirekeskuse päästekorraldaja tööks on numbrile 112 tulevate õnnetusteadete vastuvõtmine ja töötlemine, samuti päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasaatmine.
Päästekorraldaja on esimene inimene, kellele edastatakse info õnnetustest, kes võtab vastu hädasolija appikutse ning otsustab, mil moel abivajajat kõige kiiremini ja professionaalsemalt aidata.