/nginx/o/2010/06/07/382111t1h91e2.jpg)
Parlamendi õiguskomisjon jätkab täna arutelu ajakirjanike allikakaitse eelnõu üle, mis peaks riigikogu ette teisele lugemisele jõudma novembri keskpaigas.
Õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Robert Antropov ütles, et õiguskomisjon vaatab täna üle eelnõule esitatud muudatused ja langetab otsuse, millises sõnastuses ja millal see uuesti täiskogu ette saata.
Riigikogu täiskogus oli eelnõu viimati arutlusel 7. aprillil, mil see läbis esimese lugemise. Justiitsminister Rein Lang ütles toona, et eelnõu peamine eesmärk on tagada õigus keelduda tunnistajana ütlusi andmast kõigile, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni.
Eelnõu näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks on olemas ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.
Algul nägi valitsuse esitatud eelnõu ette, et allikakaitse ei kehti kindlate teise astme kuritegude puhul, nagu kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, sealhulgas ettevaatamatusest, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Õiguskomisjoni töörühma ettepanekul jäeti vastavad paragrahvid aga eelnõust enne esimest lugemist välja.
Samas on reformierakondlane Igor Gräzin ja keskerakondlane Aivar Riisalu esitanud eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt peaks kohtuniku otsusega allikakaitset murda saama peale esimese astme kuritegude ka lekitamiskuritegude puhul.