Mis puudutab Tartu rahulepingut, siis vastupidiselt Dobromirovi väitele kohustus Venemaa 12. artikli järgi tagastama kogu ülikooli vara. Kahjuks just ülikoolile sümboolse väärtusega kunstikogu on osutunud ka Venemaa jaoks väga väärtuslikuks ja asub siiani Venemaal.
Kõige paradoksaalsem on see, et kuigi väidetavalt osteti kõik need varad Vene riigi raha eest, on suur osa neist objektidest saadud annetusena kohalikelt perekondadelt ja õppejõududelt. Otto Friedrich von Richteri isa Otto Magnus von Richter uskus kingitust ülikoolile üle andes, et see innustab üliõpilasi maailma avastama ja suunab teaduse juurde. Antiikkeraamika kohta võime lugeda 19. sajandi inventariraamatust, et paljud vaasid tulid muuseumisse kingina ja Lääne-Euroopa maalikogu annetas koos paljude teiste kunstiesemetega muuseumile selle esimene direktor Karl Morgenstern.
