Inimõiguslane: vaimuhaige peab saama riigikogu valida

Kari Käsper.

FOTO: Erakogu.

Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdi Kari Käsperi sõnul on enamik vaimuhaigeid piisavalt pädevad, et valimas käia.

Kommenteerides täna ilmunud raportit, mis kutsub Eestit ja teisi riike üles pingutama selle nimel, et vaimuhaiged ja –puudega isikud valimas käia saaksid, märkis Käsper, et Eestis on probleem kohtunike käitumine.

«Eesti seadused ei pruugi olla antud juhul suurim probleem,» rääkis Käsper.

«Pigem on küsimus nende seaduste rakendamises ehk selles, kas iga kohtunik, kes vaimuhaige teovõimet piirata otsustab, kaalub läbi, kas antud juhul on näiteks lisaks tehingute tegemise võime piiramisele vaja piirata ka valimisõigust,» selgitas ta.

Eksperdi sõnul ei peaks inimese valimisõigus kaduma kohe siis, kui ta vaimuhaigeks või vaimupuudega isikuks kuulutatakse, vaid valimisõiguse küsimuses tuleks teha eraldi kaalutletud ja põhjendatud otsus.

Käsper meenutas, et isegi Euroopa inimõiguste kohus on leidnud, et valimisõigus ei ole privileeg, vaid samasugune inimõigus nagu iga teinegi «Seetõttu tuleks ka selle piiramisel olla eriti ettevaatlik ning teha seda vaid põhjendatud juhtudel,» lausus ta.

«Vaimupuudega inimesi ja vaimuhaigeid ei tuleks tänapäeval mitte ühiskonnast isoleerida, vaid neid tuleks aidata ühiskonnaelus osaleda niivõrd, kuivõrd nende puue või haigus seda võimaldab,» rääkis Käsper.

«Nii saadab ühiskond olulise signaali, et ka «hullud ja pooletoobised» on väärtuslikud ühiskonna osad, mitte teisejärgulised.»

Käsper leidis ka, et kui peaks saama teoks plaan hakata põhiseadust muutma, siis oleks kasulik see üle vaadata ka selle pilguga, et puuetega, ja eriti vaimse puudega või vaimuhaiged inimesed ei jääks ühiskonnast eemale.

«Praegune valimisõiguse seostamine üldise teovõimega ei pruugi olla kõige sobivam,» selgitas ta.

«Näiteks Ungari suhtes tegi Euroopa inimõiguste kohus selle aasta maikuus negatiivse otsuse, kuna Ungari võttis maniakaalset depressiooni põdevalt mehelt koos piiratud ulatuses eestkoste seadmisega automaatselt ka valimisõiguse.»

Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuur soovitab oma täna avaldatud raportis riikidel pingutada selle nimel, et vaimuhaiged ja -puudega inimesed rohkem valimas käiksid.

Kuigi Eesti põhiseadus võtab esmapilgul meil taolistelt isikutelt hääleõiguse ära, siis tsiviilkohtumenetluse seadustik annab selle enamikule vaimuhaigetele ja vaimupuudega isikutele tagasi.

Tagasi üles