Kord või korralagedus: olukord Eesti idapiiril tekitab vastandlikke arvamusi
9. november 2015, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/03/4656691t1h6c45.jpg)
Kirjanik Roy Strider kirjutas eelmisel teisipäeval Postimehe lehes ilmunud arvamusloos oma kogemusest väljasõidust Narvast Venemaale, et Eesti idapiiril valitsevad kõrgetasemeline korruptsioon, venekeelne asjaajamine ja nende juurde kuuluvad arusaamatud ootealad. Siseministeerium ja Narva piiripunkti ooteala haldav firma ei jaga sellist arvamust ning kinnitavad, et piiril valitseb siiski kord.
Strider mainis loo alguses, et Narva saabudes on keeruline leida piiripunkti. «Järgisin suunavaid viitasid ja sattusin esmalt oma üllatuseks hüdroelektrijaama territooriumile, kus tee lõppes üldse ära. Siis püüdsin uuesti õige suunaga järjele saada ning leidsin viitade näidatud piiripunkti üles.»
Leidnud õige koha üles, tabas teda üllatus. Nii geograafia kui ka lingvistika vallas.
«Hakkasin parasjagu dokumente lagedale kraamima, kui minu juurde tormas pisut kohkunud piiriametnik ning rääkis vene keeles, et ma pean piiripunktist minema sõitma. Olin pisut hämmeldunud ning küsisin: miks?»
«Piiriametnik kõneles endiselt vene keeles, et tehtud on ümberkorraldused ning see piiripunkt on mõeldud läbimiseks ainult suurtele veokitele.» Seejärel üritati Strideri sõnul talle jätkuvalt vene keeles ja kätega vehkides seletada, kus asub sõiduautodele mõeldud piiripunkt.
Pärast põgusat ekslemist Narva linnas leidis Strider piiripunkti üles. Seal sai ta järjekorras umbes tund aega passitud, enne kui piirivalveametnik saatis ta ootealale minema. Taaskord vene keeles.
Olgugi et paljude Narva piiripunktis töötavate piirivalvurite emakeeleks on vene keel, on siseministeeriumi pressinõuniku Toomas Viksi sõnul kõik ametnikud võimelised suhtlema eesti keeles. «Kuna läbi Narva piiripunkti ületab riigipiiri circa 80 protsenti kolmandate riikide kodanikke, kellest valdav osa räägib vene keelt, võis juhtuda, et piirivalvur tõepoolest võis automaatselt alustada suhtlust vene keeles,» oletas ta.
Nagu lennukiga reisides
Mis puudutab piiriületuskorda, on see Strideri hinnangul keeruline. «Ootealad on ka Eesti kagupiiril, kuid seal asuvad need kohe piiriületuspunktide ees või kõrval. Oli üllatav, et Narvas tuleb piiriületuseks ootealale sõita linna teise serva piirile vastupidises suunas, mingit selget visuaalset infot linna ega piiripunkti sõites selle kohta ei olnud võimalik märgata,» avaldas ta oma arvamust.
Siinkohal ei nõustunud temaga Narva piiripunkti haldava AS Transservis-N peadirektor Andrus Tamm. «Loomulikult võivad sellised ootamatused tabada sellist inimest, kes ei planeeri reisi ja ka läheb esimest korda piirile. See ei ole Euroopa Liidu sisepiir, kus saab rahulikult ID-kaardiga üle minna. See on ikkagi idapiir meil. Kus ja mida nõutakse piiriületusel on vaja eelnevalt selgeks teha nii nagu lennukiga reisides,» selgitas ta.
Seiklused vene keelega jätkusid Strideril piiripunkti ootealal. Tema kogemuse põhjal ei räägi ükski ooteala töötaja ei riigi- ja veel vähem inglise keeles. «Kuidas on võimalik, et Eesti Vabariigis 2015. aastal kohustuslikku piiriületusteenust teenindavad isikud kõnelevad vaid vene keeles?» esitas kirjanik küsimuse. Tamm lükkas selle väite ümber ja lisas, et sel päeval teenindati Striderit eesti keeles. «Audiovisuaalne materjal kinnitab seda.»
Keeleprobleemi tunnistatakse
Peale selle sai Strider kohustusliku ooteala järjekorrakviitungi - taaskord vene keeles. See tõstatas tema jaoks veel mitmeid küsimusi. Üks neist kõlas: «Kas Eesti Vabariigil ja Euroopa Liidul on ikka kindlasti Vene Föderatsiooniga Narvas piir?»
Siinkohal vastasid nii Viks kui ka Tamm, et kviitungid väljastatakse nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Mis puudutab ooteala töötajate eesti keele oskust, siis AS Transservis-N peadirektor nentis, et see on tõesti probleem. «Peame hakkama saama selle ressursiga, mis meil siin on.»
Riigihanke lepingu järgi peab piiripunkti ootealal olema tagatud eesti-, vene- ja ingliskeelne teenindus. «Aga see ei tähenda, et kõik töötajad peaksid seda valdama,» kinnitas Tamm samasisulist teavet siseministeeriumilt ja märkis, et vahetuse peale on olemas vähemalt üks inimene, kes räägib eesti keelt ladusalt.
Ja kui töötajatel tekib probleem klientidega suhtlemisel, saavad nad alati talle helistada. «Pole probleemi, olen nende jaoks kättesaadav. Kõik küsimused saavad lahendatud,» ütles nelja võõrkeelt rääkiv Tamm, kelle sõnul on firma näiteks isegi umbkeelsete itaallastega hakkama saanud.
Firma tegevjuht tunnistas, et neil on keeleinspektsiooniga probleeme olnud, aga rõhutas, et töötajaid ei saa eesti keele puuduliku oskuse tõttu lahti lasta. «Me ei saa jätta ooteala ilma töötajateta. Oskavad meie inimesed küll öelda, kui palju miski asi maksab, aga alustada klientidega mingisugust perekondlikku vestlust meie töötajatel küll kohustust ei ole.»
Isik ikkagi kasutab ootealal teenust
Tagasi Strideri seikluste juurde ootealas. Kuna kirjanik ei olnud ennast eelnevalt piirijärjekorda aega broneerinud pidi ta seisma järjekorras. Tamme sõnul oli sel päeval järjekorras vähemalt poolsada sõidukit.
Samuti jäi Striderile segaseks, miks peab maksma – erafirmale – ootetasu, ilma et ta oleks tarbinud alal teenuseid või lihtsalt oodanud seal, tehes selle asemel platsilt kõigest sümboolse läbisõidu. Strider kirjutas, et endine riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Inara Luigas on nimetanud seda «obrokit» kõrgetasemeliseks korruptsiooniks.
Tamm ahhetas. «Tema (Strideri – toim) jaoks võib see tõesti olla segane.» Selline süüdistus ei üllatanud teda. «Siseministeerium on läbi viinud riigihanke ja meie täidame riigihanke tingimusi. Sama asi on ka Luhamaal ja Koidulas - järelikult ei saa see olla segane,» vihjas ta, et küsimusega ootetasu üle peab pöörduma siseministeeriumi poole.
Siseministeeriumi pressinõuniku sõnul hõlmab ooteala teenuse kasutamine kõiki ootejärjekorra korraldamise teenuseid. «Ootejärjekorra korraldamine on ooteala teenuse pakkuja poolt ootealal tehtavad toimingud dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimiseks ja sõiduki õigeaegseks maanteepiiripunkti suunamiseks,» tõi ta näiteks.
«Seega isegi juhul, kui isik ei pargi ootejärjekorras ootamise ajal ootealal või ei kasuta ooteala olmeteenuseid, ei tähenda see, et isik ei kasutaks ooteala haldaja poolt pakutavat ooteala kasutamise teenust, mis seisneb ootejärjekorra korraldamises,» rääkis Viks klientidelt ootetasu küsimuse tagamaadest.
«Juhtudel, kui sõiduki ootealalt piiripunkti suunamine toimub kohe ning ilma ootealal ootamata, võib tõesti jääda arusaam, et piiriületust ei korraldata ning seega ooteala teenust ei kasutata,» märkis Viks, ent lisas, et ooteala tasust vabastatakse sõiduk ainult sellisel juhul, kui ootejärjekorra andmekogu andmete kohaselt ei ole ootejärjekorda registreerunud ühtegi sõidukit. «Ainult sellisel juhul on ooteala teenuse pakkujal õigus suunata sõiduk ootealalt maanteepiiripunkti ilma vajalikke kontrollitoiminguid sooritamata ehk ilma ooteala teenust osutamata.»
Korruptiivne skeem piiriületamisel?
Tagatipuks oli Strideril ootealal huvitav jälgida, kuidas mõned autod, mille riiklike registreerimisnumbrite tabloole jõudmist ta ei märganudki, uljalt pääslaputka juurde kihutasid, luugist oma paberid – «ja loodetavasti ei midagi muud» – sisse andsid ning kohemaid piirile tõttasid. «Loodan väga, et eksin, kuid mulle hakkas viimaks viirastuma, et kohalikud vene kutid teavad elavas järjekorras väga elavalt edasiliikumiseks mingit erilist viisi, mida mina veel ei tea,» kirjutas ta.
Nii Viks kui ka Tamm välistasid siinpuhul korruptiivse skeemi, vaid tõid põhjuseks eelbroneerimise. «Need, kel on eelbroneering tehtud, loomulikult tulevad ja sõidavadki üle õigeaegselt ja tulevadki üle,» ütles Tamm, lisades, et piiriületamiseelis on ka politsei- ja piirivalveameti käsutuses oleva nimekirja kuuluvatel isikutel, kes pidevalt ületavad tööalaselt riigipiiri.
Strider kirjutas veel, et ta tegi tagatipuks öösel Narva piiripunkti kohustusliku ooteala pääslas ka väikese katse ja salvestas isiklike märkmete tarbeks lühikese video. Nii nagu Vene president Vladimir Putin ütles üle-eelmisel aastal pressikonverentsil Paldiski raadio peatoimetajale Oleg Teslale, kõnetas ka kirjanik ooteala töötajat lõõbiga «Tere-tere, vana kere!». «Paraku ei saanud ametnik ilmselgelt aru isegi pöördumise esimesest sõnast,» vihjas kirjanik ooteala töötaja puudulikule eesti keele oskusele.
Postimees rääkis konkreetsest tõigast ka AS Transservis-Ni peadirektorile lootusega, et toimetusel õnnestub enda käsutusse saada ka firmapoolne videomaterjal Strideri päevasest teenindamisest ja kirjaniku tere-teretamisest, ent paraku tulutult. Tamm ütles, et materjali konfidentsiaalsuse tõttu on vaja selleks riigiametilt luba hankida.
Tamm lisas, et ta mõistab Striderit. «Loomulikult, kui inimene ei ole endale üldse teinud selgeks piiriületamissüsteemi, siis võivad teda ärritada kõige pisemad detailidki.»
Strider ütles hiljem Postimehele, et firma ja siseministeeriumi vastusest hoolimata ei muuda ta oma seisukohti selle teema puhul. «Siseministeerium ja piiriala teenindav aktsiaselts hämavad ja valetavad. Mul on kõik tõendid selle kohta, kaasaarvatud video ja fotokoopia dokumendist. See on fakt, et dokumendid on venekeelsed ja kogu suhtlus toimub vene keeles. Mul pole midagi selle vastu, et olla venelase moodi või vene keeles kõnelda, mulle meeldivad venelased kui rahvas. Aga Eesti Vabariigi riigipiiril peab olema eesti keel (esmase valikuna) ja töötajad peavad rääkima eesti keeles (esimese valikuna),» rääkis kirjanik.
AS Go Travel nõukogu esimees, kirjanik Tiit Pruuli kommenteerib oma kogemusest lähtuvalt eesti keele olukorda idapiiril:
«Olen oma elus kirjutanud ühe «kaebekirja». See on seotud olukorraga Narva piiril, mis minu meelest oli aastal 2013 häbiks Eesti riigile.
«Keeleinspektsioonile
Väike tähelepanu juhtimine
Sõidan tihti autoga üle Narva piiripunkti Venemaale. Selleks peavad kõik piiriületajad esmalt minema ootealale, kus vormistatakse auto piirile minek. Ooteala opereerib AS Transservis-N. Vaid korra olen saanud seal ootealal asjaajamiseks eesti keeles suhelda. Eile, 14.oktoobri hommikul kell 7 keelduti taas üleolevalt eesti keeles suhtlemast. Lõpuks valiti pahuralt telefonis kellegi number, kes suutis mulle eesti keeles olukorda selgitada. Ka putka seinal on asjaajamise eeskiri vaid vene keeles. Mulle küll seletati lõpuks meistri poolt väga viisakalt, et selle raha eest ei ole selle regioonis võimalik leida piisavalt eesti keelt kõnelevaid töötajaid, aga mind see vastus ausalt öeldes ei rahulda. Kui see erafirma ei suuda kvaliteetset avalikku teenust pakkuda, tuleb firmat vahetada. Piiriületus Narvas ei jäta muljet väärikast Eesti riigist. Narvas Eesti-Vene piiri ületades on paraku tunne, nagu sõidaks üle Vene-Vene, mitte Eesti-Vene piiri.
Lugupidamisega
Tiit Pruuli»
Teen väikese väljavõtte keeleinspektsiooni vastusest:
«Kontrollisime ka nelja dispetšeri ja 12 operaatori tegelikku eesti keele oskust. Ükski dispetšer eesti keelt ei valda. 12st operaatorist suudavad seitse suhelda eesti keeles A1-A2 tasemel.»
See lause näitab, kui kehv oli olukord 2013 lõpus.
Viimase aasta jooksul ei ole ma ma autoga Narva-Jaanilinna piiri ületanud.»