/nginx/o/2010/11/08/463278t1h2426.jpg)
Konjunktuuriinstituudi andmeil on alkohol Eestis kergesti kättesaadav – 100 000 inimese kohta on meil 198 kange alkoholi müügikohta.
Tellijale
Eestis saab alkoholi osta liiga lihtsalt
/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
9. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
87 protsendil inimestest kulub alkoholi müüvasse poodi jõudmiseks kuni kümme minutit, viiendik inimestest saavad alkoholi osta lausa oma elumajas või naabermajas asuvast müügikohast.
«Erinevalt Põhjamaadest on alkoholi kättesaadavus Eestis olnud väga hea. See on sama hästi kättesaadav kui piim, leib või küpsised,» märkis konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
«Soomlased piiravad turgu väga, aga näete, nemad ju joovad ka. Nad hindavad, et kui nende alkohol oleks sama odav kui meil ja tarbimine oleks sama lihtne, siis tegelikult nende tarbimine võiks olla tunduvalt suurem,» selgitas Josing.
Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse sõnul selgus uuringufirma TNS Emor uuringust, et inimeste enda arvates soodustab alkoholi tarbimist peamiselt selle kerge kättesaadavus.
56 protsenti vastanuist leidis, et see on üks soodustavatest põhjustest. Teise olulise tegurina nimetati sõprade ja tuttavate eeskuju – nõnda vastasid pooled küsitletuist.
Josingu sõnul oleks alkoholi müügikohtade arvu Eestis väga raske piirata.
«Kujutan ette, et kui mingit sellist muudatust püütaks sisse viia, oleks see väga problemaatiline. Ja väga paljude jaekaupmeeste vastuseis oleks tugev, sest just väiksematel poodidel on alkohol käibes väga oluline,» rääkis ta. «Mina seda ei toeta, et igas väiksemaski poes peab alkohol müügil olema.»
Konjunktuuriinstituudi direktor meenutas, et tarbijad maksavad näiteks ka abiellumise ja auto registreerimise eest.
«Äkki peaks ka alkoholimüügi luba olema tasuline. Ja selle raha, mis riik litsentside eest saaks, võiks kuidagi suunata alkoholismiennetusse või kahjude kompenseerimisse,» pakkus Josing välja ühe mõtte, kuidas võiks alkoholi müüki piirata.
«Võib-olla siis iga väike poeke ei hakkaks alkoholilitsentsi taotlema, oleks natukene rohkem korda süsteemis,» märkis konjunktuuriinstituudi juht.
Ta lisas samas, et ülivaba turumajanduse pooldajatele selline mõte kindlasti ei meeldi.
Josing selgitas, et tähelepanu tuleks pöörata ka müüdava alkoholi kangusele. «Eesti ja Ida-Euroopa riikide fenomen kipub olema selles, et meil on siidrid ja õlled tunduvalt kangemad kui näiteks Põhjamaades,» rääkis ta.
«Kui meie õlu ja siider oleksid natuke lahjemad, siis seda absoluutalkoholi tarbimise näitajat annaks väga ilusasti ja kiiresti alla tuua, sest praegu on keskmine müüdava õlle protsent Eestis üsna kõrge – viie ja kuue vahel,» lisas Josing.