Looduse poolest kuulub Eesti Euroopa rikkamate hulka

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti looduskaitse sajandat aastapäeva tähistades tegi keskkonnaministeerium kokkuvõtteid meie loodusrikkusest ning selgus, et vähemalt selles osas oleme koos Põhjamaadega Euroopas esirinnas.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Lilika Käisi sõnul tuleneb meie elustiku eripära ning liigiline mitmekesisus geograafilisest asendist. Nimelt on Eesti looduslikult mitmekordne piiririik: mandrilise ja merelise vahel valitseb meil üleminekuline paraskliima, diagonaalis üle Eesti läheb piir lubjakivi-aluspõhja ja vaesema liivakivi vahel, lisaks asume okasmetsade vööndi lõunapiiril.

«Nii ongi Eesti looduslikud tingimused vägagi mitmekesised – meil on nii okas- kui ka laialehiseid metsi, on pankrannik ja luited, liiva- ja kivirannad. Tänu oma asendile elavad paljud liigid meil oma levilapiiril – näiteks kolmandik soontaimedest,» rääkis Käis.

Rändrahnude esinemistiheduse ja mõõtmete poolest on Eesti tema sõnul kunagisel Põhja-Euroopa jäätumisalal esikohal - koguni 90 protsenti ülisuurtest ehk hiidrahnudest asub just siin.

Ka meteoriidikraatrite esinemistiheduse poolest pindalaühiku kohta oleme maailmas konkurentsitult esikohal, neid on meil kokku kaheksa: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo.

Erinevad sookooslused katavad Eestis ligi kümnendiku ning kaitsealuste soode poolest oleme samuti maailmas esirinnas - pindalaliselt umbes pooled meie sookooslustest on võetud kaitse alla. «Intensiivse põllumajandusega ning tihedalt asustatud Euroopas on peaaegu kõik sood hävitatud ning looduskaitsjad tegelevad nende taastamisega,» märkis Käis.

Eriti liigirikkad on ka Eesti niidukooslused. Näiteks Lääne-Eesti Laelatu puisniidu ühel ruutmeetril on loendatud 76 soontaimeliiki ning see muudab Laelatu eriliseks kogu maailmas, olles sellega suisa teisel kohal. «Lääne- ja Lõuna-Euroopa niitude vaesunud taimestikku arvestades pakuvad meie poollooduslikud niidud võimalust imetleda Euroopas hävinud või haruldaseks muutunud taimi,» rääkis Käis.

Ligi pool Eestist on kaetud metsaga ning metsasuselt oleme Käisi sõnul Euroopas neljandal kohal. Lahemaa oma 72 500 hektariga on Euroopa üks suurimaid kaitstavaid metsaalasid.

Rannaniite, loopealseid ja puisniite on Eestis samuti rohkem kui üheski teises Euroopa riigis ning siin asub ka Euroopa üks suuremaid luhtasid – 4000 hektari suurune Kasari luht.

Eestis on kaitse all 18 protsenti maismaast ning ligi viiendik merealadest. «Näiteks oleme Euroopa Liidus viiendal kohal Natura võrgustiku loodusaladega katvuselt, mis moodustab 16,7 protsenti territooriumist,» sõnas Käis.

Eestis on teada üle 26 000 liigi, kuid tegelikkuses võib liikide arv küündida 40 000ni. Ligi pooled Eestis leiduvatest liikidest on selgrootud ning asuvad metsades. Paljud liigid, mis mujal Euroopas on muutunud haruldasteks, näiteks hunt, karu ja ilves, elavad meil Käisi hinnangul suisa hästi.

Eesti on ka rändel olevate lindude paradiis – jääme veelindude Ida-Atlandi rändeteele ning igal kevadel ja sügisel rändavad siit läbi miljonid tiivulised. Meie rannikumeri on paljudele lindudele kõige tähtsam peatuspaik pesitsus- ja talvitusalade vahel. Näiteks ligikaudu pooled kevadrändel olevatest merivartidest peatuvad Eesti vetes, nagu ka tuhanded aulid, kaurid, haned ja sookured.

Lätis ja Leedus on meri saarteta, Soomes ja Rootsis on enamasti kõrged kaljusaared. Eesti valdavalt madalad meresaared ja -laiud, mida on kokku üle 1500, on unikaalsed linnusaared kogu Läänemeres ning seetõttu on Eesti rahvusvaheliselt hinnatud linnuvaatluskoht.

Meie võimsain pinnavorm on pankrannik, mistõttu on see valitud ka meie looduse sümboliks. Paekivi, millest valdavalt koosnevad selle pealmised kihid, on valitud meie rahvuskiviks.

Põhja-Eesti klint on Balti klindi keskne, silmapaistvaim ja kõrgeim lõik ning hõlmab sellest ligi 300 km. Klindi kivimid võimaldavad jälgida Maa ajalugu umbes 80 miljoni aasta läbilõikes. Põhja-Eesti klindilt leiame pea kõik meie joad ja joastikud ning lubjakiviga on seotud ka kõik karstinähtused nagu salajõed, koopad, langatuslehtrid ja kurisud, mis Eesti paealadel laialt levinud.

Tagasi üles