Viimased korruptsioonijuhtumid kõrgeimal poliitilisel tasandil tekitavad küsimuse, kuivõrd rikutud on Eesti poliitika- ja majanduseliit ning kui võimekad on neid kuritegusid avastavad uurimisasutused.

«Meie tööpõld ei kao kunagi, sest uued korruptandid tulevad aja muutudes peale,» vastab keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler küsimusele, kuivõrd tulemuslik on selliste kuritegudega võitlemine.

Riigi peaprokurör Lavly Perling märgib samuti, et korruptsioon on ühiskonnas paratamatu nähtus, mille tingib inimeste soov midagi võimalikult kergelt saada. «Ja seda soovi ainult kriminaalmenetluslikult juba ei muuda,» lausub ta.

Perling avaldab arvamust, et lisaks korruptsiooni uurimisele ja selle eest karistamisele aitab ka see, kui probleemist rääkida laiemalt, näiteks juba koolis, aga ka ettevõtjate või ametnike ringis. See tekitaks arusaama korruptsioonist kui lubamatust nähtusest.

«Sest tegelikult on korruptsioon vargus – kord varastatakse raha, kord usaldust või konkurentsivõimet,» lisab ta.

Rohkem kriminaalasju annab lihtsalt selles valdkonnas suurema juhtumite arvu, kuid mitte tingimata vähem korruptsiooni ühiskonnas.Kui näiteks sillaehituses võtaksid kõik projekti asjaosalised altkäemaksu, siis lõpptulemus oleks see, et mingil hetkel kukub see sild kokku.
LAVLY PERLING, riigi peaprokurör

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher nendib, et korruptsiooni süstemaatiline uurimine on siiani olnud suures osas kündmata põld. Keskkriminaalpolitsei koosseisus neli aastat tegutseda jõudnud büroo on küll jõudsalt kasvanud – umbes 35 inimeseni –, kuid see ei tähenda, et töötajad suudaksid vaadata eraldi igasse asutusse ja jõuda nii ka korruptsioonini.

«Sellest lähtuvalt lõime ka keskkriminaalpolitseis majanduskuritegude büroo, sest korruptsioon ning majanduskuriteod käivad sageli käsikäes ja need üksused peavad teineteist oma töös toetama,» ütleb Vaher.

Politseijuhi sõnul kaaluvad korrakaitsjad tegelikult hoolega, kuhu korruptsiooniga seoses oma tähelepanu suunata: «Ei ole nii, et kuhu vaatame, seal ka probleem on. Otsima peab.»

KOHTULIKUL ARUTAMISEL OLEVAD KORRUPTSIOONIJUHTUMID
  • Läänemaa Risti vallavanem

  • MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik üldkasulik töö

  • Tartumaa Piirissaare vallavanem

  • Viljandimaa Kõpu vallavanem

  • Rimi juhtivtöötaja Tiit Eliase korruptsioon

Piinlikud siselekked

Vaheril on korruptsiooniga seoses värske ja valus kogemus seoses oma organisatsioonis avastatud «passimaffia» juhtumiga.

«Kui uurimine algas, olime veendunud, et jõuame lõpuks välja kogu süsteemi kontrollivate elukutseliste kurjategijateni,» räägib ta. «Et nii ei olnud ja asi toimis niivõrd tavainimese tasandil, see loomulikult üllatas meid.»

Vaheri enda alluvad ongi ühed enim korruptsioonist ohustatud ametnikud – nende tööga seotu huvitab kurjategijad pidevalt.

«Soov teada, kas politsei nende vastu huvi tunneb, on arusaadav ja infona kurjategijaile väga kallis,» ütleb ta. «Infol ja infol on vahe. Infoleke keskkriminaalpolitseist on mitu korda halvem kui infoleke liikluspolitseist.»

Kolm aastat tagasi pidas kaitsepolitsei kinni kogenud kriminaalpolitseiniku. Aastaid keskkriminaalpolitseis professionaalsete autovarastega tegelnud Maksim Viks müüs politsei andmebaasidest saadud infot, saades võlglasi puudutanud info eest 2000 eurot.

«Omal ajal teadsime kõik Viksi kui kõige enam kontrollitud jälitustöötajat. Ta teadis seda isegi, kuid tegi ikka,» räägib endine kriminaalpolitseinik Vaher.

Kõige enam uuritud kriminaalpolitseinik Maksim Viks osutus siiski altkäemaksuvõtjaks. Fotol kaitsepolitsei lavastatud kuriteomatkimine Viksi autos, kus Viksile maksti saadud info eest raha. Allikas:

FOTO: Kohtutoimik

Samasugune piinlik näide õiguskaitsjate müüdavusest on ka kaitsepolitseil, mille korruptsiooniuurija Indrek Põder oma erahuve silmas pidades aastaid tegutseda sai. Kui mees lõpuks vahistati, ütlesid paljud temaga kokku puutunud isikud, et lõpuks ometi ning et sellisele ahnusele pidigi kuidagi lõpuks piir pandama. See kõik oli aga tagantjärele targutamine.

Tehtut tagantjärele õiguskindlalt fikseerida ja kohtus tõendada keeruline. Sageli võimatu, sest jääb sõna-sõna-vastu-olukorraks. Kui Postimees septembris pärast mitmest allikast kontrollimist avaldas artikli, kuidas Reformierakonna tipptegijad seadsid liinilepingu jätkamise tingimuseks miljonite eurode suuruse meelehea parvlaevaärimees Vjatšeslav Leedolt, jäi prokuratuur just seetõttu kõrvaltvaatajaks.

«See (kriminaaluurimise alustamine – R. B.) oli meil teemaks. Kuid tagantjärele olnuks seda kohtus võimatu tõendada,» sõnab peaprokurör Perling. «Mina ütlen selle peale, et tulge ja rääkige meile kohe. Kui need protsessid reaalselt parajasti toimuvad, saab seda kõike fikseerida ja tõendada.»

Korruptsiooniasjades peab kõik kuritegelikult omandatu vara ära võtma. See on elementaarne. Alles seejärel tulevad muud karistusmeetmed.
LAVLY PERLING, riigi peaprokurör

Prokuratuuri ja politsei tippjuhid väidavad, et korruptsioon on võetud siiski kõige hoolikamalt sihikule, seda nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Varem oli see peamiselt kaitsepolitsei mure.

Viimati suvel sel teemal toimunud ühisel nõupidamisel seatud töösuunad pole aga mõeldud jagamiseks avalikkusega. «See info jääb punase templiga kaante vahele,» ütleb politseijuht Vaher. See tähendab riigisaladust.

Korruptsiooniuurimised nõuavad leidlikkust ja järjepidevust. Erinevalt vargustest või tapmistest on see varjatud kuritegevusliik, kus mõlemad pooled on huvitatud, et asi avalikuks ei saaks. «Nagu narkokuritegevus,» lausub Vaher.

Tervikpildis on politsei võimekus korruptsiooniga võitlemisel piisav. Kriminaalmenetlustega korruptsiooni vastu ei võitle. Ennetustöö on siin isegi tähtsam. Korruptsiooni kui varjatud kuritegevuse avastamise puhul pole oluline uurijate arv. Vaja on muidki võimekusi.
ELMAR VAHER, politsei- ja piirivalveameti peadirektor

Paarkümmend loengut aastas

Kui politsei sisekontrollitalituse «passimaffia» lugu välja arvata, on politsei menetletavad korruptsioonijuhtumid valdavalt seotud n-ö madalama taseme riigiametnikega – omavalitsus- ja koolijuhid, tehnoülevaatuste töötajad jms.

«Olukord korruptsiooniga on Eestis siiski parem, kui meediapildist nähtub,» kinnitab korruptsioonibürood juhtiv Ombler. Eestit võrreldakse sageli peaaegu korruptsioonivaba Soomega, kuid siin on oma konks.

Kui Eestis on ilmsiks tulnud palju juhtumeid seoses spetsialiseerumisega korruptsiooni avastamisele, siis Soomes töötab sellel erialal üks – jah, see ei ole trükiviga – uurija. Selline võimekus seab probleemile paratamatult madala lati.

Kui Soome ametnikega eraviisiliselt vestelda, on jutud isiklike tutvuste pinnalt kellegi eelistamisest sama sagedased kui Eestis. Ainult et siinpool Soome lahte jõuavad need lood kriminaalsüüdistusega kohtusse.

Ehkki Eesti on korruptsiooniuurimises seetõttu Soomest pikalt ees, vajab see valdkond endiselt panustamist. «Meie büroo kogu aur läheb asjade menetlemisele,» ütleb Ombler. «Aga tegelda tuleks ennetusega, et inimesed mõistaks, kuidas seadusrikkumisi vältida.»

Meie büroo praegune isikkoosseis on tugevam kui kunagi varem. Riigi julgeolekurisk ja usaldusväärsus – need on suured ja ilusad sõnad, kuid nende saavutamiseks peab ka päriselt vaeva nägema.
MATI OMBLER, keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht

Seetõttu käib Ombler ja käivad teisedki tema büroo töötajad mööda Eestit omavalitsustegelastele loenguid pidamas. Aastas kuni mitukümmend korda. Uurijad peavad töötama ja leevendust ei paista. «Meie professionaalsus on praegu suurem kui kunagi varem,» ütleb büroojuht.

Eriti selgelt paistavad uurimisobjektidena teiste seast silma Peipsi-äärsed vallad. Ombleri «kontori» uuritud on ka teadaolev  suurim pistisejuhtum erasektoris, kui Rimi kaubandusketi endine projektijuht Tiit Elias võttis 530 000 eurot pistist.

Siseministeeriumi korruptsioonivastane poliitika näeb ette küll korruptsioonikuritegude büroo töötajate arvu suurendamist, kuid see on vaid lubadus. Ombler võib unistada kümmekonnast lisakohast, kuid päriselus seda ilmselt ei tule. Vähemalt mitte lähiajal.

«Arvestades praegust majanduslikku seisu, ei luba ma büroo isikkoosseisu suurendamist. Tervikpilt on meil uurimisvõimekust arvestades siiski ju päris hea,» ütleb politseijuht Vaher. «Küll me jõuame ka suuremate asjadeni.»

Olukord korruptsiooniga Eestis on parem, kui meediapildist arvata võiks. Neli aastat pärast meie büroo töö algust on avastatud korruptsioonilugude taust sageli sama. See tähendab, et korruptandid teiste tehtud vigadest ei õpi.
MATI OMBLER, keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht
EELUURIMISEL OLEVAD JUHTUMID
  • Tallinna linnapea Edgar Savisaare altkäemaks (kaitsepolitsei menetluses)

  • Tallinna Sadama eelmise juhtkonna altkäemaks (kaitsepolitsei menetluses)

  • Passimaffia juhtum

  • ARKi Tallinna büroo eksaminaatorid

  • Tartu vallavanema juhtum

  • Ida-Virumaa Lohusuu vallajuhtimise asjaolud

  • Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse juhtum

  • Valgamaa Puka valla juhtimine

  • Tartumaa Konguta valla juhtum

  • Jõhvi tehnoülevaatuse juhtum

2015. aastal kohtulahendi saanud juhtumid

  •  
    Omastamine ja kelmusAasta aasta ja kümne kuu pikkune vangistus

    Järvamaa Roosna-Alliku endine abivallavanem Maret Põder mõisteti süüdi omastamises ja kelmuses. Ajavahemikul 2012–2014 omastas ta sotsiaalhoolekande juhtivametnikuna tema eestkostel olnud isiku vara 5292 eurot. Lisaks viis ta 2014. aastal eksitusse valla sotsiaalkomisjoni, kes määras Põdra eestkostetavale 1306 eurot toimetulekutoetust, mille abivallavanem endale võttis. Lisaks omastas ta korteriühistu juhatuse liikmena ühistu arvelt 400 eurot. Kohus karistas Põtra tingimisi ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega.

  •  
    Diisli omastamine Tingimisi kümnekuune vangistus ja kohustus hüvitada kahju 11 774 eurot

    K. T. mõisteti süüdi omastamises. Ajavahemikul 2011–2014 omastas ta Valgamaa Õru vallaasutuse direktorina lasteaed-algkooli kütmiseks ostetud erimärgistatud diislikütust väärtuses 21 978 eurot. Kohus mõistis talle karistuseks tingimisi kümnekuuse vangistuse ja kohustas hüvitama tekitatud kahju 11 774 eurot.

  •  
    Soodustuskelmus ja pistise andmineTingimisi kaks aastat ja kuus kuud vangistust, tekitatud kahju 30 000 euro hüvitamine

    Riigikogu eelmise koosseisu liige Urbo Vaarmann (Keskerakond) ja kaks temaga seotud ettevõtet mõisteti süüdi soodustuskelmuses ja pistise andmises. Ajavahemikus 2010–2012 taotleti põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) pettuse teel toetust Jõgevamaal asuva Torma mõisa endise moonakate maja rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Pettus seisnes omafinantseeringu tasumata jätmises ja ehituskulude suuremana näitamises. Soodustuskelmusega tekitati kahju 95 731 eurot. Lisaks andis Vaarmann 2012. aastal Tartus pistist PRIA peaspetsialistile selle eest, et viimane nõustas teda OÜ Antonella määratud toetuse menetlemisega. Tasuks korraldas Vaarmann 2012. aastal Antonella puhkekompleksis peaspetsialistile tasuta sünnipäevapeo kuluga 680 eurot. Kohus mõistis Vaarmannile karistuseks tingimisi kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Lisaks pidi ta hüvitama tekitatud kahju 30 000 eurot. Kahele ettevõttele mõisteti rahalised karistused 30 000 ja 15 000 eurot.

  •  
    Omastamine Tingimisi kaks aastat ja kuus kuud vangistust, konfiskeeriti 19 335 eurot

    Pankrotihaldur Ülli Adamson mõisteti süüdi omastamises. Adamson pööras talle usaldatud nelja pankrotis ettevõtte vara oma elukaaslase ettevõtte kasuks, võõrandades 2013. ja 2014. aastal avalikul enampakkumisel nõudeõigused summas 219 956 eurot. Neljast nõudest kolm suudeti realiseerida, millega saadi varalist kasu 19 535 eurot. Kohus mõistis Adamsonile karistuseks tingimisi kaks aastat ja kuus kuud vangistust ning konfiskeeris halduri vara summas 19 335 eurot.

  •  
    Võltsimine, kelmus, omastamine Tingimisi aasta ja nelja kuu pikkune vangistus

    Tartu kutsehariduskeskuse endine direktor Andrus Kompus ja endine direktori asetäitja haldusalal Mati Rammul mõisteti süüdi ametialases võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises, kelmuses ning omastamises. Kompus sai kutsehariduskeskuse direktorina 2011. aastal välislähetusteks Austriasse koolilt 1211 eurot, mille kasutas puhkuse kuludeks. Lisaks omastas ta 2011.–2012. aastal asetäitja abiga keskuse raha 1430 eurot. Selleks võltsiti kuludokumente ja esitati need kinnitamiseks Tartu haridusosakonnale. Kohus mõistis Kompusele karistuseks tingimisi aasta ja nelja kuu pikkuse ning Rammulile tingimisi kahe kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse.

  •  
    Sõidukite kontrollkaartide võltsimine Osaliselt reaalsed vangistused, konfiskeeriti kuriteoga saadud 10 679 eurot

    Ida-Virumaa tehnoülevaatuspunkti kolm töötajat mõisteti süüdi ametialases võltsimises ning korduvas pistise ja altkäemaksu võtmises. Töötajad võltsisid 2013.–2014. aastal Jõhvi vallas tegutsevas tehnoülevaatuspunktis sinna toodud või ülevaatust vajanud, aga mitte kohale toimetatud parandamist vajavate sõidukite kontrollkaarte ning märkisid sõidukid olevat tehniliselt korras. Kohus mõistis meestele osaliselt reaalse vangistuse. Lisaks konfiskeeriti neilt kuriteoga saadud 10 679 eurot.

2014. aastal kohtulahendi saanud juhtumid

  •  
    Korduv pistise võtmine Tingimisi kaheaastase vangistuse koos kohustusega kogu kahju hüvitada

    Harjumaa Maardu rahvamaja endine direktor Andrei Zarenkov mõisteti süüdi korduvas pistisevõtmises. Zarenkov eelistas rahvamaja korraldatavate Maardu kultuuri- ja meelelahutusürituste organiseerimisel, Maardu rahvamaja koosseisu kuulunud vaba aja keskuse ehitustöödel ning Maardu linna üritustel ilutulestiku korraldajana teenusepakkujana kindlaid ettevõtteid ja isikuid, kes andsid talle pistist kokku 4780 eurot. Kohus mõistis Zarenkovile karistuseks tingimisi kaheaastase vangistuse koos kohustusega kogu kahju hüvitada.

  •  
    Omastamine Rahaline karistus 4020 eurot ja 2176 eurot

    Pärnumaa Vändra endine vallavanem Peeter Reimann ja valla kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste mõisteti süüdi omastamises. Vallavanemana omastas Reimann Himmaste abil Vändra vallavalitsuselt 43 796 euro suuruse nõudeõiguse SEB panga vastu. Reimannile mõisteti rahaline karistus 4020 eurot, Himmastele 2176 eurot. Vändra vallavalitsus esitas kahju väljamõistmiseks tsiviilhagi.

  •  
    Korduv altkäemaksu võtmine Tingimisi nelja-aastase vangistus, 4000 eurot

    Maanteeameti Lääne regiooni liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist Rain Jostmann mõisteti süüdi korduvas altkäemaksu võtmises. Ta võttis mitme aasta jooksul teooria- ja sõidueksami sooritatuks lugemise eest altkäemaksu kolmelt vahendajalt. Jostmanni karistati tingimisi nelja-aastase vangistusega, lisaks pidi ta tasuma 4000 eurot.

  •  
    Omastamine ja võltsimine Kallaste linnalt omastati 42 544 eurot

    Kallaste linnapea Viktor Nukka, vanemraamatupidaja Kiira Leonova ja pearaamatupidaja Aive Laumets mõisteti süüdi omastamises ja võltsimises. Nad omastasid raamatupidamise dokumente võltsides 2010. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta augustini Kallaste linnalt 42 544 eurot. Nukale mõisteti tingimisi aasta ja kuus kuud vangistust, Leonovale ja Laumetsale tingimisi aasta vangistust. Linnapealt mõisteti välja 11 325 eurot, vanemraamatupidajalt 14 973 eurot ja pearaamatupidajalt 16 245 eurot.

  •  
    11 488 euro omastamine Kaheksa kuud tingimisi vangistust, kohustus tekitatud kahju hüvitada

    Harjumaa Saku valla spordikeskuse juhataja Risto Lall mõisteti süüdi omastamises. Lall omastas 11 488 eurot, mis laekus spordikeskusele teenuste ja kaupade müügist. Juhtum tuli ilmsiks inventuuri käigus, kui selgus, et juhataja oli jätnud spordikeskuse kassasse laekunud summad vallakontole kandmata. Kohus mõistis Lallile kaheksa kuud tingimisi vangistust koos kohustusega tekitatud kahju hüvitada.

  •  
    12 608 euro omastamine Tingimisi kaks aastat vangistust

    Saaremaa endise Kärla vallavalitsuse ametnik ja sihtasutuse Kärla juhataja Maive Õispuu mõisteti süüdi omastamises. Naine omastas mitme aasta vältel vallavalitsuse ja sihtasutuse eeskoste all olevate klientide raha 12 608 eurot. Kohus mõistis Õispuule karistuseks tingimisi kaks aastat vangistust.

  •  
    Omastamine, rahapesu ja võltsimine Tingimisi kolm aastat vangistust

    Pankrotihaldur Vaido Paju mõisteti süüdi omastamises, rahapesus ja võltsimises, kui ta pankrotimenetluse käigus omastas mitme ettevõtte raha 44 131 eurot. Selle varjamiseks kandis ta raha endaga seotud ettevõtte kontole, muundas selle ettevõtte varaks ja kasutas raha kinnistu omandamiseks. Paju võltsis dokumente ja esitas need näiliste kulutuste tõendamiseks. Kohus mõistis talle karistuseks tingimisi kolm aastat vangistust.

  •  
    Televiisori omastamine Rahaline karistus 7425 eurot

    Valgamaa Otepää gümnaasiumi endine direktor Aivo Meema mõisteti süüdi omastamises, kui ta pööras ametiisikuna enda ja kolmandate isikute kasuks ajavahemikul 2008–2012 valla raha. Meema majutas gümnaasiumi õpilaskodus ja klassiruumides külalisi, mille eest saadud tasu 12 420 eurot jättis raamatupidamises kajastamata ja Otepää vallale edastamata. Samuti omastas ta koolile kuuluva televiisori ja riideid kogusummas 524 eurot. Meema hüvitas tekitatud kahju. Kohus mõistis talle rahalise karistuse 7425 eurot.

2013. aastal kohtulahendi saanud juhtumid

  •  
    Altkäemaksu võtmine ja võltsimine Kaks aastat ja kaks kuud vangistust, 2410 eurot konfiskeeriti

    Päästeameti Ida päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektor Aleksandr Gorbov mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises ja ametialases võltsimises, kui ta kooskõlastas tulekahju- ja valvesignalisatsioonide projekteerimise ning paigaldusega tegelevate ettevõtete tuleohutusprojekte ja kontrollis ehitisele paigaldatud tulekahju-signalisatsioonide vastavust. Kohus mõistis Gorbovile karistuseks kaks aastat ja kaks kuud vangistust. Altkäemaksuks saadud 2410 eurot konfiskeeriti.

  •  
    Korduv altkäemaksu võtmine Tingimisi kaks aastat ja kümme kuud vangistust

    SA Tartu Sport Tartu Tamme staadioni administraator Vladimir Heerik mõisteti süüdi korduvas altkäemaksu võtmises, kui ta pani üldkasuliku töö tundide arvestuslehtedele kirja töötunnid, mida süüdimõistetud tegelikult ei teinud. Kohus mõistis talle karistuseks tingimisi kaks aastat ja kümme kuud vangistust.

  •  
    Malmradiaatorite omastamine 3600-eurone rahatrahv

    Tallinna Nõmme linnaosavalitsuse ehituse vanemspetsialist Roman Rochmann mõisteti süüdi omastamises, kui ta võttis endale temale usaldatud linnaosa malmradiaatorid, mis maksid 884 eurot. Saksa kohus mõistis Rochmannile ametiseisundi kuritarvitamise eest 3600-eurose rahatrahvi.

  •  
    2986 euro omastamine Rahaline karistus 8120 eurot

    Jõgevamaal asuva Põltsamaa ametikooli endine direktor Viive Kibena mõisteti süüdi omastamises, kui ta võttis koos kooli majandusjuhatajaga endale 2986 eurot, mida kasutas vannitoa santehnika uuendamiseks. Kohus mõistis Kibenale rahalise karistuse 8120 eurot.

  •  
    Pistise lubamine Rahalised karistused 4070, 4960 ja 20 000 eurot

    ASi Haljas kaks juhtivtöötajat mõisteti süüdi pistise lubamises. Nad pakkusid Maxima kaubandusketi ostujuhile raha selle eest, et too jätaks ümber vaatamata Haljase ja Maxima sõlmitud tarnelepingu ning seisaks Haljase tarnitud kaupade sortimendi ja läbimüügi suurendamise eest. Kohus mõistis juhtivtöötajatele rahalised karistused summades 4070 eurot ja 4960 eurot, ASile Haljas mõisteti rahaline karistus 20 000 eurot.