/nginx/o/2015/11/09/4681027t1h3b2f.jpg)
Ilmatargad lund ja pakast niipea ei luba, seega saab veel koguda juurikaid, millest võis lugeda oktoobrikuu lehest. Aga novembriski tasub nädalavahetusel metsa jalutama minna ja üht-teist korvi panna.
Sookail
Sookail kasvab soistes männikutes ja rabades. Korjatakse lehtedega latvu. Tegemist on väga tugevatoimelise taimega, mis on ka mürgine. Nii et seda pole palju vaja. Tee valmistamiseks valatakse kailud kuuma veega üle ja lastakse termoses seista 30 minutit. Seda juuakse lonkshaaval 100–150 ml päevas. Sookail aitab ravida streptokokkidest põhjustatud hingamisteedepõletikke.
Venemaal on tehtud sookailust ja searasvast salvi «Ledum» (taime ladinakeelsest nimest tulenev nimetus), mis aitab nahahaiguste, psoriaasi, põskkoopapõletike, nohu, köha ja hemorroidide korral. Meil Eestis valmistab sellist salvi Tatjana Gorbunova ja ka Karepa ravimtaimeaias oleme seda teinud.
Salvi valmistamiseks hautatakse kuivatatud sookailu võrseid ahjus rasvaga kihiti kaheksa tundi kaane all. Seejärel segu kurnatakse ja pannakse purki. Seda võib valmistada ka palmi-, karu-, hane-, hülge- või muu rasvaga. Kui kasutada searasva, siis eelistada kindlasti mahetootmisest või naabrimehe sealt pärinevat rasva!
Sookailu saab koguda aasta läbi. Mais ja juunis ka õisi, milles on kolm korda rohkem toimeaineid, aga ka hilisemast sookailust on palju abi. Sookailu kuivatatakse toatemperatuuril, kuid mitte eluruumides, kuna eeterlik õli võib põhjustada peavalu ja oksendamist. Sookail ongi see kaval taim, mis paneb sooservas marjulistel pea valutama.
Kasekäsn ehk must pässik
Kasekäsn ehk must pässik kasvab kaskedel, pealt on see must ja krobeline ning seest pruunikas. Inimesed on kasutanud seda taime mao-, kopsu- ja sooltevähi korral. Loomkatsetega on tõestatud, et see takistab mõnede kasvajarakkude arengut, parandab vähihaige enesetunnet, vähendab higistamist, langetab vererõhku ja veresuhkrusisaldust. Kasekäsn on kasulik ka maolimaskesta ja sooltepõletike korral.
Metsamehed aga kasutasid kasekäsna kohvi asemel. Nüüd teevad erinevad firmad kasekäsnast pulbrit nii eraldi kohvijoogiks kui ka tervisejoogisegu koos jahvatatud hiliskevadiste männikasvudega. Kasekäsna saab koguda aasta läbi, kuid seda on eriti hea teha sügisel, kui puuke ja sääski enam metsas pole ning on aega rohkem. Pässik puhastatakse väliskihist,
tükeldatakse ja kuivatatakse kuni 50 °C juures.
Lepakäbid
Lepakäbid valmivad oktoobris ja neid saab korjata aprillini. Neist keedetud tee on üks paremaid vahendeid kõhulahtisuse leevendamiseks ning maolimaskesta- ja sooltepõletiku raviks. Abi on saanud ka tsöliaakiahaiged, kel sooltepõletikud. Samuti on selle teega hea suud loputada ning kurku kuristada suu limaskesta ja kurgupõletiku korral. Lepakäbisid kuivatatakse toatemperatuuril.
Männipungad
Vaiguseid männipungi saab koguda aprilli lõpuni, maikuus saavad neist kasvud. Pungades on rohkem vaiku ja eeterlikke õlisid kui kasvudes. Männipungad sobivad ülemiste hingamisteede põletike korral (nohu, põskkoopapõletikud, köha, bronhiit) inhalatsiooni tegemiseks, salvide valmistamiseks ja ka teeks. Kuna pungades leidub palju rohkem eeterlikke õlisid ja vaiku, siis võetakse seda teed lusikakaupa või lonkshaaval. Karepa ravimtaimeaias oleme aastaid teinud ja õpetanud inimesi tegema nohu ja köha raviks männipungi sisaldavaid salve. Samuti võib männipungi lisada selja- ja liigestesalvide sisse ja vannivette – isegi koos oksatippudega. Radikuliidile ja närvivaludele mõjub niisugune vann imeliselt ja vanni järel võib koguni oma vanuse unustada. Vannile kulub pool ämbritäit oksatippe koos pungadega, neist keedetud tõmmis tuleb lisada vanniveele.
Kuusevaik
Kuusevaiku saab koguda aastaringselt. Kuna aga kevad ja suvi lähevad linnutiivul, on sügisel rohkem aega metsa minna ja kuuskedelt vaiku võtta. Vigastatud koorega puu kaitseb end vaiguga bakterite ja muude infektsioonide eest. Sama toime on vaigul ka meile. Vaigule võib lisada varemerohujuurt, saialille ja oliivi- või linaõli ning hautada tasasel tulel, kuni vaik sulab. Ma ise hoian seda segu ahjus 90–95 °C juures 6–8 tundi. Seejärel kurnan ja lisan sulatatud vaha (100 grammi ühe liitri kohta). Segu võib teha ka sea-, palmi- või kookosrasvaga – sel juhul vaha lisama ei pea.
Kuusevaik aitab putukahammustuste, kanna- ja sõrmelõhede, ohatise, punnide, löövete, ekseemide, psoriaasi ja muude nahahädade korral. Tundliku naha korral tasub segu alati enne väikesel nahapinnal testida, aga üldiselt on tagasiside olnud väga hea. Vanemad inimesed meenutavad tihti meie kuusevaigusalvi nähes, kuidas ema või vanaema seda omal ajal kodus keetis ja kuidas see aitas kõikide nahahädade korral. Taludes oli see igapäevane abivahend.
Puukoored
Tammekoor tuleks koguda noortelt okstelt. Oksad kooritakse, tükeldatakse 1–2 cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse. Tammekoor on hea kõhulahtisuse, sooltepõletike, suu- ja kurgupõletike ning igemete- ja juurepõletike raviks. Hambapõletiku tohterdamiseks võib keeta tammekoort ka koos kibuvitsa (karotiinid ja C-vitamiin), salvei ja naistepunaga (eeterlikud õlid ja põletikuvastased ained). Samuti võib lisada saialille. Segu vajab keetmist 30 minutit ja juua võiks seda umbes liitri. Kui seda teed õigel ajal juua, on see aidanud ühe ööga paistetuse maha võtta. Sama segu aitab ka kurgupõletiku korral.
Lodjapuu koor on hallikaspruun ja seda kogutakse noorematelt okstelt. Koored tükeldatakse 1–2 cm pikkuselt ja kuivatatakse toatemperatuuril. Lodjapuu soodustab vere hüübimist ning aitab emakaverejooksude ja suure vereeritusega menstruatsiooni korral.
Rohkem infot leiate meie koduleheküljelt www.ravimtaimeaed.ee, FBi lehelt ja raamatust «Korilase aastaring». Huvi korral saab tellida õppepäevi ja töötubasid salvide valmistamiseks!