ELi pääsemine terendab kõige selgemalt Islandile

Euroopa Liidu lipp. Foto: AP / Scanpix

Türgi ihkab juba üle 20 aasta ELi liikme staatust, kuid see jääb riigile nähtavasti veel pikaks ajaks kättesaamatuks. Island seevastu alustas liitumisläbirääkimisi alles tänavu juulis, kuid need tõotavad minna hoogsalt.

Euroopa Komisjon esitas eile oma iga-aastase laienemisraporti, milles antakse hinnang ELi laienemiskavale ja kõigi liitumissoovi avaldanud riikide arengule. Komisjon andis ülevaate, kuidas on riik liitumiseks valmis, millised on puudujäägid, ja andis soovitusi tulevikuks.

Suurima sammu liitumise poole on ELi hinnangul astunud Island. Saareriik alustas juulis liitumisläbirääkimisi ning peatselt algab juba vaatlusprotsess, mis kestab järgmise suveni. Juba praegu on Islandil täielikult täidetud kümme läbirääkimiste punkti. 11 peatükki on Islandil samuti osaliselt kooskõlas ELi seadustikuga ning 12 punkti vajavad reformimist.

Liitumiskõnelused Türgiga kestavad seevastu juba viis aastat ning komisjoni raporti teatel ei näi riigi šansid ka praegu kuigi roosilised. Kiratsevail läbirääkimistel on esialgu kokkuleppele jõutud vaid ühes punktis 33st. Alustada on suudetud läbirääkimised 13 peatükis, mullu oli neid 11.

Suurimaks kitsaskohaks on Türgi halvad suhted Küprosega ning tolliliidu nõuete puudulik täitmine. Komisjoni hinnangul on riigi seadusandlus tunduvalt paranenud, kuid tegelikkuses reformid veel ei toimi. Kokkuvõttes on Türgi ponnistused ELi direktiivide täitmiseks nigelad.

Kolmas läbirääkimistel osalev riik on Horvaatia, kelle edusammud on võrreldes Türgiga eeskujulikud. 35st liitumisläbirääkimiste peatükist on esialgu kokkuleppele jõutud 25s.

Roheline tuli liitumisläbirääkimisteks ELiga on ka Makedoonial, kuid riigi pingutusi takistab Kreeka, kes pole rahul riigi nimevalikuga. Komisjon uuendas eile küll oma 2009. aasta soovitust kõneluste avamiseks Makedooniaga, kuid selleks on vaja kõikide liikmesriikide nõusolekut.

Läbirääkimiste avamist soovitab komisjon taotleda Montenegrol ja Albaanial, kui suudetakse näidata piisavaid edusamme mitmes võtmevaldkonnas. Mõlema riigi kitsaskohaks on õigusriigi küsimus, samuti infrastruktuur ning lokkav korruptsioon ning kuritegevus. Montenegrole pakub komisjon kandidaadi staatust.

2009. aastal liitumistaotluse sisse andnud Serbia suurimaks takistuseks on endiselt Kosovo. Enne kui kahe riigi tüli lahendatud saab, pole Serbial ELi asja.

Eriti kehvas seisus on raporti järgi Bosnia ja Hertsegoviina. Rahvuslikult, usuliselt ja poliitiliselt lõhenenud riigi juhtidel puudub ühtne tulevikunägemus. Seetõttu on paljud hädavajalikud reformid ja seega ka edasiliikumine ELi poole luhtunud. Kimpus ollakse nii lokkava kuritegevuse kui ka etniliste eriarusaamadega.

Kuigi ka Euroopa noorimal riigil Kosovol on tohutult arenemisruumi, toetab komisjon Kosovo jõupingutusi. Komisjon kavatseb Kosovo kaasata ELi olulistesse programmidesse ning tahab edendada riigi kaubandust ja viisavabadust ELiga.

Island
Rahvaarv 309 000
Taotleb ELi pääsemist 2009. aastast, liitumisläbirääkimised avas 2010. aasta juulis.

+    Kuna Island on juba Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni viisa­ruumi liige, kattub riigi õigussüsteem suures osas ELi õigusega. Island on parandanud õigusraamistikku huvide konflikti küsimuses.
+    2008. aasta majanduskrahhi süüdlasi otsib spetsiaalne komisjon ning majandus on stabiliseerunud.
+    Islandi valmisolek liituda on suur.
–    Pole selge, kuidas huvide konflikti praktikas lahendatakse.
–    Kriisist taastumist aeglustab majandussurutis, suurenenud tööpuudus ja suur riigivõlg. Islandi finantssektor ei toimi veel korralikult. Nii on probleeme veel kapitali liikumisega, aga ka välisinvesteeringutega.
–    Icesave’i panga Hollandile ja Suur­britanniale tekitatud kahjude tüli on lahendamata.
–    Ettevalmistused kalanduses, põllumajanduses ja maapiirkondade arenduses on algfaasis.
–    Suuri muudatusi vajavad keskkonnaküsimused, sh vaalapüük, toiduohutus ja veterinaarpoliitika.