Riigikontroll: kasvavates omavalitsustes napib ikka veel lasteaiakohti
Lisatud Kuku intervjuu!

FOTO: Erakogu

Kuigi viimastel aastatel on olukord jõudsalt paranenud, on kasvava elanike arvuga omavalitsustes lasteaiakohti endiselt palju puudu, leidis riigikontroll oma värskes auditis. 2014. aasta lõpu – 2015. aasta alguse seisuga on puudu rohkem kui 2300 lasteaiakohta 45 omavalitsuses, millest pooled asuvad Harjumaal ja Tartumaal.

Seda probleemi saaks lahendada paremas koostöös erasektoriga, nagu mitmetes omavalitsustes on ka tehtud, leiab riigikontroll.

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli rõhutas, et reeglina on need omavalitsused, kus täna on lasteaiakohtadest puudus, teiste seast just ühed võimekamad ja rikkamad.

Näiteks Tallinnas oli kohata jäänud lapsi ca 400, Viimsis ca 300, Saue vallas ca 280, Rae vallas ca 240 ning Harkus ca 200. Munitsipaallasteaedades napib põhiliselt kohti lastele vanuses 1,5–3 eluaastat ehk sõimeealistele. Näiteks Harjumaal oli 2014. aasta lõpus kohata jäänud lastest 90 protsenti sõimeealised, sh Tallinnas ja Saue vallas moodustasid sõimeealised kohata jäänud lastest 100 protsenti. Mujalgi on kohata jäänute hulgas sõimeealised ülekaalus.

Probleem on olnud terav eelkõige omavalitsustes, kus on olnud kiire elanike arvu juurdekasv. «Kas need omavalitsused ei osanud ette näha sellist elanike juurdekasvu, ei osanud seda suunata, kas nad ei osanud seada prioriteete seoses oma ülesannete täitmisega ja vaatasid lihtsalt probleemi kuhjumist pealt?» imestas Mikli.

Peakontrolör rõhutas, et riigikontrolli arvates on praegu vigade üle juurdlemisest siiski olulisem vaadata, kuidas on probleemi püütud lahendada.

Olukord paraneb

Analüüs näitab, et vähemasti viimastel aastatel on omavalitsused olnud aktiivsed. Kohti on juurde loodud ja olukord paraneb. Näiteks Tallinnas loodi aastatel 2011–2013 kokku 1620, Rae vallas 520 ning Tartu linnas 251 uut kohta. Lähiaastatel see ka jätkub, sealhulgas on kavas kasutada ELi toetusraha ca 3200 lisakoha jaoks. Samas, kuna laste arv Eestis hakkab vähenema, võib oletada, et vähenema hakkab ka nõudlus.

Riigikontroll rõhutas sel puhul erasektori kaasamise mõttekust. «Uute lasteaiakohtade loomisel tuleb silmas pidada perspektiivi, et kui laste arv jälle väheneb, siis erasektoriga koostöö on paindlikum: võimaldab reageerida seal, kus kohavajadus tekib, jagada kulusid,» rääkis Mikli. Takistuseks on vaid jäik seadus: kui 1-3-aastastele lastele lubab seadus alternatiivina pakkuda ka lapsehoituteenust, siis vanemate laste puhul seda teha ei saa. 4–7-aastasele lapsele lasteaiakoha pakkumist koostöös erasektoriga ei käsitleta omavalitsuse ülesande täitmisena, kuid riigikontrolli hinnangul võiks seda teha.

Auditeeritud kaheksast omavalitsusest seitsmes olid omavalitsused lasteaiakohtade puuduse probleemi leevendanud koostöös erasektoriga, toetades rahaliselt eralasteasutuste tegevust. Tartu linn ja Ülenurme vald toetavad eralasteasutusi nii, et lapsevanema kulud ei ole seal suuremad kui omavalitsuse enda lasteasutuses. Perekonna kulude kohapealt ei ole seal seega vahet, kas laps käib munitsipaallasteaias või omavalitsuse eelarvest toetust saavas eralasteaias. Teistes auditeeritud omavalitsustes selliseid kokkuleppeid kõigi toetust saanud eralasteaedadega ei olnud.

Järjekord läbipaistvaks

Et lasteaiakoha järjekordadele ei ole kehtestatud ühtseid reegleid ja omavalitsusel on õigus korraldada seda oma parema äranägemise järgi, loob see riigikontrolli hinnangul korruptsiooniohu.

Lasteasutuse järjekord oli avalik viiel auditeeritul kaheksast. Viiel oli kasutusel ka eraldi infosüsteem, ülejäänud kolm omavalitsust pidasid arvestust Excelis. Tallinnas ja Viimsi vallas saab lapsevanem teada, kuidas tema lapse asetus järjekorras muutub, kuid ei saa veenduda, kas nimekirjas edasiliikumine või ka paigalpüsimine on reegleid arvestades loogiline.

Selline piiratud ulatuses info jagamine teeb järjekorra arvestuse lapsevanema jaoks märksa vähem läbipaistvaks, kui see oleks kogu nimekirjale juurdepääsu võimaldamise korral. Sootuks puudus juurdepääs järjekordadele Tartu vallas, kuna seal peab arvestust iga lasteasutus eraldi.

Lapsevanemale lasteaiajärjekordade teabe kättesaadavaks tegemisel on tasakaal läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse vahel väga oluline, kuid Riigikontrolli arvates siiski saavutatav, kui tagada kogu järjekorrale juurdepääs vaid lapsevanematele, kes on esitanud avalduse lasteasutuses koha saamiseks. Nagu auditeeritud omavalitsuste praktikast näha, ollakse tasakaalupunktist enamasti veel kaugel: avalikustatud on kas kõik andmed, väga vähe või mitte midagi.

Seda, kas lasteasutuse juht rühmi moodustades ka tegelikult järjekorrast lähtub, omavalitsused enamasti süsteemselt ei kontrolli. Üldiselt oli lapsi rühma võetud täpselt järjekorra järgi, kuid kõikides omavalitsustes tuli ette ka juhtumeid, kus osa lapsi oli rühmade moodustamisel teistest lastest järjekorras mööda läinud, ning Tallinnas, Tartu linnas ja Tartu vallas olid mõned juhtumid, kus auditi käigus ei suudetud selgitada, miks ühte last teisele oli eelistatud.

Viimsis ja Tallinnas ei saanud riigikontroll tagantjärele kõiki rühmade moodustamisi kontrollida, kuna järjekorrainfot ei olnud säilitatud. Riigikontroll pidas valeks ka olukorda, mis lubas lasteaiakohtade pakkumisel eelistada oma töötajate lapsi.

Põhiosa auditi soovitustest on adresseeritud haridus- ja teadusministrile. Riigikontroll soovitab täiendada koolieelse lasteasutuse seadust, et soodustada omavalitsuste ja erasektori koostööd lasteasutuse kohtade pakkumisel. Sama seadusega tuleks kehtestada kohustus teha lasteaiakoha saamiseks avalduse esitanud lastevanematele veebilehel reaalajas kättesaadavaks kogu lasteaia järjekord.

Haridus- ja teadusminister lubas kõigi riigikontrolli soovituste täitmist kaaluda.

Riigikontroll auditeeris lastaiakohtade probleemi süvitsi kaheksas omavalitsuses: Tallinna linn, Viimsi, Harku, Rae ja Kuusalu vald (kõik Harjumaalt) ning Tartu linn, Tartu ja Ülenurme vald (kõik Tartumaalt).

Fakte:

* 2014/2015. õppeaastal tegutses Eestis kokku 653 koolieelset lasteasutust, millest 594 (91 protsenti) olid munitsipaallasteasutused. Ülejäänud on eralasteaiad. Tegevusloa alusel lapsehoiuteenuse osutajaid on 396, millest 29 (7 protsenti) on omavalitsuse asutused. 

* 2014/2015 seisuga ootas lasteaiakohta  ca 16 100 last.

* Lapsi, kelle ees omavalitsus tegelikult oma kohustust ei suutnud täita, oli 2335

* Kohustust ei suutnud täita kokku 45 omavalitsust, millest pooled asuvad Harjumaal ja Tartumaal.

* Koolieelset munitsipaallasteasutust ei ole seitsmes omavalitsuses: Alajõe, Kohtla (Ida-Virumaa), Meeksi, Piirissaare (Tartumaa), Ruhnu, Torgu (Saaremaa) ning Palupera (Valgamaa) vallas.

*Rahvastikuprognooside kohaselt väheneb Eestis laste arv vanuserühmas 1–6 eluaastat aastaks 2020 võrreldes 2014. aastaga 7 protsenti. Aastaks 2030 on lapsi vähem aga juba 17–20 protsenti. Langus ootab ees iga maakonda, mõnevõrra tagasihoidlikum on see vaid Harjumaal ja Tartumaal. 

Tagasi üles