Mesi on väga maitsev, aga ka tervisele väga kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Miks mesi on kasulik ja kuidas seda imelist ainet manustada, et temast tõepoolest tulu oleks?
Mesilindude kink inimesele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesi ei ole mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik bioaktiivsete ja toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervise tugevdajaks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Mesi kuulub koos viigimarjade, datlite ja pähklitega nende toiduainete hulka, mis aitavad inimorganismil muu toidu puudusel ellu jääda.
Ka tänapäeval on mesi vägagi hinnas nii loodusliku magustajana kui ka ravivahendina. Samas on mesi tänu oma populaarsusele ka kogu maailmas üks kõige enam võltsitavaid toiduaineid (veel armastatakse võltsida näiteks basmatiriisi). Ostjaid petetakse mitmel moel: hämatakse nii mee päritolupaiga kui ka selle koostise kohta. Koht, kust mesilinnukesed õietolmu ja nektari korjanud, on ju kvaliteetse mee saamiseks esmatähtis: parim mesi tuleb puhtast, saastamata loodusest ning taimede õitelt, mis kasvavad vastavas paigas looduslikult. Teine meetod on meele suhkru lisamine ehk siis mesilindude tegeliku loomingu asendamine tööstusliku suhkruga. Suhkruga “töödeldud” mee tunneb ära sellest, et see ei suhkrustu – teisisõnu, mida kvaliteetsem mesi, seda kiiremini suhkrustub.
Suve eri perioodidel ja eri õitelt korjatud mesi on ka erinevat värvi ning isesuguse maitse ja toimega.
Maitseomadustelt peetakse paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on näiteks pärnaõie- ja pärnaõie-ristikumesi. Tume mesi, näiteks kanarbikumesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid.
Mida mesi head teeb?
On üldteada, et külmetuse korral on mesi asendamatu kiirravim. Mesi tugevdab organismi, ergutab immuunsüsteemi töölehakkamist ning toetab keha põletikega võitlemisel. Suurepärase efekti annab mesi ka välispidisel tarvitamisel: tugeva antiseptikuna aitab mesi parandada haavu. Aga kindlasti tasub vahel kogu keha meega sisse määrida – see pehmendab ja noorendab nahka ning tugevdab tervist üldiselt.
Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4–0,8% täisväärtuslikke valke ja 81,3% igasugu suhkruid. Mesi on palju tervislikum kui suhkur, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel muudki kasulikku. Vitamiinidest on meest leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga tähtsad komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesanne on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle 40 kraadi, samuti ei tohi mett panna külmkappi. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli vaase meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.
Meel on hallitusseente arengut takistav ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid ühendeid.
Mesi ei lase vere suhkrutasemel liiga kõrgele kerkida, samas rahuldab see organismi magusavajaduse väga hästi. Mesi ei koorma neere, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav mõju. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi korral meesärk. Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahka imendunud, raviks piisab kolmest-neljast korrast.
Huvitavat mee kohta
Geoloogide andmeil elasid mesilased Maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V–III aastatuhandel eKr. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus, enne suhkru kasutuseletulekut ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hiljem on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jm valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks, samuti muudesse magustoitudesse. Meekoogid ja präänikud on suurepärane ja tervislik maiuspala. Tänapäeval on väga populaarne ka mee kasutamine soolastes toitudes: sellega maitsestatakse kastmeid ja marinaade, glasuuritakse liha ja kala. Mett pannakse jogurti ja müsli sisse ning süüakse saia või leivaga.
Mett ostes tuleks kindlasti silmas pidada seda, et see võiks olla kodumaine ning korjatud saastamata piirkondadest. Nagu juba eespool juttu oli, tasuks alati eelistada suhkrustunud mett. Kõige kasulikumaks peetakse lehemett, enamik Eestist pärit meest ongi lehemesi, millest parim on klassikalistelt ravimtaimedelt korjatu: pärnaõie-, liivatee- ning kanarbikumesi.
Tarvita mett
* kookides ja muudes magustoitudes magustajana;
* hommikusöögiks koos jogurti ja müsliga;
* leiva ja saia peal;
* suhkru asemel tee või kohvi magusainena;
* ravimteedes – lisa mesi alles siis, kui tee on jahtunud kuni 40 kraadini, muidu mee toime kaob;
* haavadele kandmiseks – desinfitseerib ja kiirendab paranemist;
* varvaste vahele määrimiseks – aitab efektiivselt külmetuse vastu ja tugevdab immuunsüsteemi üldiselt;
* tõsisema külmetuse või kopsuhaiguste korral meesärgi tegemiseks – määri ülakeha ööseks meega kokku;
* meemaskiks, mis on kasulik näonahale, pehmendades ning puhastades seda. Kui mett rohkem, võib teha kogu keha meemaski, see mõjub hästi nii nahale kui ka organismi immuunsüsteemile;
* saunas leili võttes – määri keha meega, tulemuseks on pehme nahk ja tugev tervis.
RETSEPTE:
Toniseeriv ingverimesi
2 dl mett
2 tl jahvatatud ingverit (võid asendada kuivatatud piparmündiga)
4 kuivatatud ja hakitud aprikoosi
1 dl kreeka pähkleid
Sega kõik ained kokku ja säilita toatemperatuuril kaanega purgis. Võta magusaisu ja käheda kurgu puhul teelusikatäie kaupa.
Laste jaoks võid ingverikogust vähendada poole võrra ja lisada sarapuupähkleid.
Piparmündi kasutamisel saad rahustava meesegu.