Teadlane: allakukkunud kosmoseprügi pälvis tähelepanu vaid oma nime tõttu

Kosmoseprügi.

FOTO: AFP / Scanpix

Tartu observatooriumi vanemteaduri, astronoomiadoktor Tõnu Viigi sõnul ei ole täna maale kukkunud kosmoseprügi puhul tegemist millegi erakordsega ja sündmus pälvis ilmselt tähelepanu taevakehale antud nime WTF tõttu.

Viigi sõnul ei olnud objekti nimi algselt mitte WTF, vaid WT1190F. Taevastele objektidele paneb nimesid rahvusvahelise astronoomialiidu väikekehade komisjon, mis asub Ameerika Ühendriikides.

Taevakehadele pannakse nimesid avastamise järjekorra alusel ja et numbrid liiga suureks ei läheks, siis kasutatakse taevakehade nimedes nii numbreid kui ka tähti, umbes sama põhimõtte järgi, nagu autonumbritel.

«Keegi osav poiss hakkas kasutama taevakeha kohta nimetust WTF, mis on teatavasti väga tuntud ja laialt levinud lühend. Eks see toobi ikka inimestele muige näole, kui nad seda loevad. Ilmselt pöörataks sellele kosmoseprügile palju vähem tähelepanu, kui tema kohta selline nimi poleks levima hakanud,» rääkis Viik Postimehele.

Astronoomiateadlane tõdes, et täna alla kukkunud kosmoseprügi sarnaseid objekte lendab maa orbiidil kohutavalt palju ja seda juhtub sageli, et mõni planeedi ümber tiirlev kosmoseprügi objekt alla kukub.

«Atmosfäär ei lõpe mitte järsku, vaid õhk läheb üleval aina hõredamaks. Hõre õhk takistab objekte ja tasapisi vajuvad nad allapoole, kuni nad satuvad tihedamatesse õhukihtidesse. Sel hetkel on objekti kiirus umbes kaheksa kilomeetrit sekundis. Selline kiirus ei ole nali ja objekt süttib põlema,» lausus Viik.

Välismeedia andmetel pidanuks objekt täna alla kukkuma India ookeani Sri Lanka lähistele. Viimastel andmetel põles umbes kahetonnine paari meetri pikkune ese ära atmosfääris enne maani jõudmist.

Kas objekt põleb ära atmosfääris või jõuab sellest midagi ka maa peale, sõltub objekti kujust. «Kui objekt ka atmosfääris ära ei põleks, siis ookeani kukkudes ei juhtuks midagi muud, kui käiks kõva sulpsatus,» sõnas Viik.

Kuna paarimeetrise eseme kaaluks hinnatakse paari tonni, võib eeldada, et tegemist on seest õõnsa esemega, vastasel korral kaaluks see oluliselt rohkem, märkis Viik. Tõenäoliselt on tegemist mõne raketi kütusepaagiga.

«Kütusepaake lendab maa orbiidil päris palju, kuna kõik startides raketi küljest eralduvad kütusepaagid ei kuku koha maapinnale, osa neist jääb üles tiirlema. Siis juhtubki see, et nad kukuvad mingil hetkel alla. Igatahes ei ole tegemist millegi erakordsega, kosmosest tuleb pidevalt alla igasugust prügi kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas. Alla ei kuku mitte ainult inimese tehtud kunstlikke objekte vaid ka looduslikke kosmilist päritolu materjale,» rääkis Viik.

Tagasi üles