Soome, kuhu aasta algusest alates on jõudnud ligi 28 000 asüülitaotlejat, on praegu riiki saabunud migrantide arvu poolest ühe elaniku kohta Euroopas neljandal kohal.
Seepärast on vastuvõtukeskusi, kus varjupaigataotlejad oma otsust ootama peavad, juurde tekkinud kui seeni pärast vihma.
Migratsiooniametile on kõigi asüülitaotlejate majutamine kujunenud rängaks logistikaülesandeks. «Kui aasta alguses oli meil umbes 20 vastuvõtukeskust, siis nüüd oleme pidanud meeletul kiirusel keskuste arvu suurendama,» ütleb Soome migratsiooniameti vastuvõtu osakonna ametnik Inkeri Mellanen Postimehele.
Iga päev tuleb riiki nii palju inimesi, et tegelikult tuleks iga päev rajada vähemalt üks uus vastuvõtukeskus, ütlevad Tornio registreerimiskeskuses töötavad politseinikud. Praegu on selliseid vastuvõtukeskusi üle Soome umbes 120.
Enamiku vastuvõtukeskusi on organiseerinud Soome Punane Rist, kuid on ka selliseid, mida juhivad omavalitsused. Viimasel ajal on initsiatiivi üles näidanud ka mitmesugused ettevõtted ja kogudused, täpsustab Mellanen.
Kui alguses võeti kasutusele üle Soome paiknevad tühjalt seisvad hooned, nagu endised haiglad või koolimajad, siis nüüd on need otsa lõppemas. Hiljuti teatas migratsiooniamet, et Soomes tehakse ettevalmistusi telkide ja konteinerite kasutusele võtuks, sest põgenike tulva kasvades ei suuda riik enam uutele saabujatele praegusega võrreldavaid tingimusi pakkuda.
Vastuvõtukeskuste arvu kasv
Mellanen märgib, et mõnedes kohtades on keskuse rajamine tekitanud ka vastupanu. «Kohalikud elanikud ei soovi, et keskus asuks nende elukohas,» ütleb ta.
Samal ajal on aga aktiivseks muutunud vabatahtlikud abistajad – inimesed soovivad annetada saabunutele asju ja riideid või pühendada neile oma aega.
Varjupaigataotlejatega tegelemine on aga olnud riigile ka märkimisväärne kulu, ütleb Postimehele Soome siseministeeriumi immigratsiooni osakonna direktor Sirkku Päivärinne. «Ei saa unustada, et Soome majanduslik olukord pole praegu kiita,» lisab ta.
