Galerii ja video: milliseid on politsei erivahendeid ja millal neid kasutatakse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Põhja prefektuuri juhtivkorrakaitseametnik Jaak Kiviste tutvustas Postimehele politsei erivahendeid ja selgitas, millistes olukordades korrakaitsjad neid kasutavad. Relvad ja erivahendid lähevad käiku kodaniku kaitseks ja rünnaku tõrjumiseks.

«Esimese asjana kasutab politsei alati sõna ja üritab konfliktsed situatsioonid lahendada rääkimisega. Kui sellest ei piisa, on võimalik kasutada käeraudu, nuia, gaasi või püstolit. Kõige ohtlikum politsei käsutuses olev vahend on tugirelv, standardvarustuses on selleks püstolkuulipilduja MP5 või siis pumppüss,» rääkis politseimajor Jaak Kiviste.

Püstolkuulipildujaga politseinikku iga päev tänaval ei näe, viimati olid politseipatrullidel MP5d kaasas nädalavahetusel pärast Pariisi terrorirünnakuid, et näidata politsei valmisolekut astuda vajadusel rünnakutele vastu.

Politsei standardvarustuses oleval püstolkuulipildujal MP5 on 30-lasuline salv. Relvaga on võimalik tulistada nii üksiklaske kui ka automaattuld. «MP5 täpsus on mitmekordne võrreldes püstoliga. Sellega on täiesti võimalik lasta 100 meetri kauguselt,» märkis Kiviste.

Püstolkuulipildujates MP5 kasutatakse kas sama laskemoona, mis püstolis, või  tugevdatud moona. Kasutada võidakse ka tsiviilkäibes keelatud õõnsa otsaga kuule, mille valušokk on suurem, aga rikošett ja läbivus on väiksemad. «Sellised kuulid on kõrvalistele isikutele ohutumad,» sõnas Kiviste.

Erinevalt püstolkuulipildujatest kasutatakse pumppüssi väiksemate distantside, paarikümne meetri kauguselt laskmiseks. Pumppüssi mahub padruneid vastavalt nende pikkusele, keskmiselt saab pumppüssi laadida kuue padruniga. Sileraudse pumppüssiga saab kasutada eri liiki laskemoona - haavleid, kartetši, kuule, kummikuuli ja gaasikuule. Politsei kasutas kummikuulidega laetud pumppüsse näiteks 2007. aasta aprillirahutuste ajal. Kummikuulid läksid käiku ka eelmise nädala esmaspäeval Harku väljasaatmiskeskuses toimunud vastuhaku ajal, seal politsei küll inimeste pihta ei lasknud, vaid sihtis mööda.

«Kummikuulide mõju võib võrrelda nuialöögiga. Erinevus on see, et lööki saab distantsilt sooritada. Kummikuulide laskemoona on erinevat, on näiteks ühe või kahe kummikuuliga padruneid. Kummikuulid on mõeldud suurtesse lihasgruppidesse – kehasse, jalgadesse või kätesse laskmiseks, valu tekitamiseks. Kui lasta mööda ja tabada hoopis silma, pead või kõri, siis on see kindlasti eluohtlik. Kummikuulidega on samamoodi, nagu politsei varustuses oleva teleskoopnuiaga, oluline on see rünnak peatada ja lüüa tõhusalt, aga nii, et inimese elu saab säästetud,» rääkis Kiviste.

Ta rõhutas, et tulirelva kasutamine on alati eriline situatsioon ja enne kaaluvad politseinikud rünnaku tõkestamist teiste vahenditega, et oleks võimalik ohutumalt eesmärki saavutada. Kuid kui oht on tõesti suur, tuleb ka kummikuule kasutada.

Politsei varustused on ka püstolid Walther P99Q. Praegu on osad politseinikud juba nende relvadega varustatud, näiteks idapiiril. Lähitulevikus on kavas vahetada seda tüüpi püstolitega välja kõik praegu kasutuses olevad Makarovi püstolid.

«Politseinike varustused on ka teleskoopnui. See on kokkupandav, et oleks mugavam kaasas kanda. Pikkuse ja materjali poolest on see piisavalt mõjus, et löögi tekitatud valuga kurjategija rünnak peatada. Kumminuiad on politsei jaoks juba minevik, nende suur mass ja mõõtmed said sellele vahendile saatuslikluks ja seda enam kaasas ei kanta,» ütles Kiviste.

Lisaks on politseinike varustused pisargaas, mis põhjustab limaskestade ja silmade ärritust. Politsei kasutab erinevaid gaasisegusid, kuid muu hulgas ka sama, mida on võimalik osta ka tsiviilkäibes kasutamiseks.

«Politseiniku varustuses on ka käerauad, mida kasutatakse, kui inimene osutab vastupanu, üritab põgeneda või tahab ennast vigastada. Kuni selle ohu möödumiseni on võimalik kasutada ka käeraudasid. Käeraudade puudumisel, saab ka muid sidumisvahendeid kasutada. Näiteks aprillirahutuste ajal, kui oli suur hulk kinnipeetavaid, kasutas politsei kaablivitsasid,» lausus Kiviste.

Millist vahendit rünnaku tõrjumiseks kasutada, otsustab politseinik rünnaku ohtlikkuse järgi.

«Mida ohtlikum on rünnak, seda rohkem saab kasutada jõudu kurjategija peatamiseks. Kõik peab olema tasakaalus ja vastavuses rünnaku iseloomuga. Kui reastada erivahendid tinglikult raskusastme järgi, siis esimene vahend on käerauad. Seejärel tulevad teleskoopnui ja gaas, mis on samal tasemel. Gaasi mõju on kiirem ja tugevam, tagajärjed kaovad kiiremini ära. Paari tunni pärast on ärritus kadunud, nuia puhul võivad verevalumid jääda aga nädalaks või veelgi kauemaks. Nuiale ja gaasile järgnevad vastavalt raskusastmele, püstol, püstolkuulipilduja ja pumppüss,» selgitas Kiviste.

Politsei eriüksus kasutab ka elektrišokirelvi ehk tasereid, tavaliste patrullpolitseinike varustusse need vahendid praegu ei kuulu. Tasereid on kahte tüüpi – kontaktrelvad, mis annavad laengu keha puudutades ja distantsrelvad mis lasevad välja kaks traati ehk elektroodi. Kahe elektroodiga elektrišokirelvad tekitavad krambi ja sunnivad lisaks valuaistingule keha liikumatuks.

«Need on efektiivsed vahendid, millega saab rünnaku hetkega peatuda. Kui riik vähe rikkamaks saab, jõuab see loodetavasti ka tavapolitsei kasutusse. See annab võimaluse  kasutada tapvat sundi vähem ja rünnak peatada,» ütles Kiviste.

Tagasi üles