Ansip: Pariisis toimunu oli rünnak euroopalike väärtuste vastu

Andrus Ansip

FOTO: Margus Ansu

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles täna õhtul Postimehele, et reedene terrorirünnak Pariisis ei olnud rünnak ainult Prantsusmaa, vaid üldisemalt euroopalike väärtuste vastu. Tema hinnangul tuleks kiiremas korras tugevdada Euroopa Liidu (EL) välispiiri ning muuta senisest märksa tõhusamaks isikukontrolli piiridel.

«See ei olnud rünnak Pariisi ega Prantsusmaa vastu, vaid rünnak meie eluviisi ja euroopalike väärtuste vastu,» lausus Ansip. «Pariisis toimunu emotsionaalne mõju oli silmapilkne - ka praegu on inimesed nii Eestis kui ka siin Brüsselis oma mõtetes Pariisi ja prantslastega. Ent kõik järgnevad sammud, ka seadusandlikud, tulevad lähemal ajal,» märkis endine peaminister.

Terrorirünnakud Pariisis tulevad Euroopa Komisjonis arutusele homme. Reedel kogunevad kõnelusteks terrorismi üle aga ELi liikmesriikide siseministrid.

«Veel ei ole mingeid otsuseid langetatud, kuid minu jaoks on selge, et peame võimalikult kiiresti saavutama kokkuleppe lennureisijate isikuandmete direktiivi üle. Et riigid saaksid vajalikku informatsiooni terroristide vaheliste sidemete tuvastamiseks,» rääkis Ansip.

On kõlanud hinnangud, mille kohaselt on Süürias käinud sõdimas umbes 5000 ELi residenti, nentis ta, et see on päris arvestatav hulk ning julgeolekuasutused peavad saama rohkem informatsiooni taoliste inimeste liikumise kohta.

Samuti tuleks tegeleda terrorismi finantseerimise vastase võitlusega ning päevakorras on ka tulirelvadega kauplemise reeglite tugevdamine. Seejuures tuleks Euroopas täielikult keelata tulirelvadega kauplemine veebis, leidis Ansip.

Kiiremas korras tuleb tegeleda ELi välispiiri tugevdamisega ning terrorismile õhutavate materjalide eemaldamisega internetist ja mujalt. Seega tegevusvaldkond saab Ansipi kinnitusel olema küllalt lai.

Terrorismi seostamine põgenikega

Et terrorirünnakuid sõjapõgenikega seostatakse, on Ansipi sõnul selgelt vale, sest just selliste eest, kes Pariisis tapatalgud korraldasid, põgenetaksegi.

Ta märkis, et Euroopas on olnud küll ja küll rünnakuid, mis on toime pandud Euroopa kodanike mitte sisserännanute poolt. «Kas või Breiviku tapatalgud või aasta alguses toimunud rünnak Charlie Hebdo toimetusele,» tõi ta näiteks.

Paljuräägitud Schengeni lõpust kõneldes märkis Ansip, et eksivad rängalt need, kes arvavad, et Schengen kaob või hääbub. «Schengen tervikuna funktsioneerib ning taolised ajutised piirikontrollid, mis siin liikmesriikide vahel kehtestatud, on olnud Schengeni reeglitega igati kooskõlas.»

Ta toonitas, et Schengen ei ole oluline vaid vaba liikumise seisukohast, vaid on asendamatu kuritegevuse vastases võitluses.

Kuidas on olukord Brüsselis?

Eile, kui Brüsseli Molenbeeki linnaosas käis haarang Pariisi rünnakute kahtlusaluse tabamiseks ning kostus ka väikseid plahvatusi, oli Ansip Luxembourgis.

Belgia politseireid Brüsselis Molenbeeki linnaosas. Foto: Scanpix

FOTO: SCANPIX

Muidu olevat Brüsselis rahulik. «Mitmed majad on siin olnud Prantsuse trikoloori värvides ning ELi lipud heisatud leinalippudena, kuid inimeste liikumises pole ma suurt vahet tavapärasega võrreldes täheldanud,» lausus ta.

Suursaatkondi ja mõningasi ELi hooneid on küll valvamas automaatidega sõjaväelased, kuid nemadki on seal turvanud juba aasta algusest. Ajast, mil Prantsusmaal rünnati Charlie Hebdo toimetust.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles