Sotsiaalministeerium loodab, et eelmise aasta lõpus tööle pandud nakkushaiguste infosüsteem hakkab lähiajal efektiivsemalt tööle ja info HIV nakkuse levikuteede kohta täpsustub. Viimastel aastatel on paraku veerandi võrra vähenenud ka narkomaania ja HIV ennetuse raha.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Maris Salekešin kinnitas, et HIV-nakatunute kohta saadavate andmete adekvaatsus ning usaldusväärsus on ministeeriumi jaoks väga tähtis, sest see annab suunised, milliseid tegevusi planeerida. Ta avaldas lootust, et mullu kasutusele võetud uus HIV-teatis annab parema võimaluse nakkushaiguste infosüsteemi andmeid koguda nii nakatunute riskirühma kuuluvuse kui nakkuse levikuteede kohta.
Euroopa Narkoseirekeskuse andmed näitavad ekslikult, justkui oleks aastas lisanduvate HIV-positiivsete süstivate narkomaanide arv Eestis märgatavalt vähenenud, kuid ekspertide hinnangul on olukord sama hull, hoopsi andmeid on hakatud puudulikumalt koguma. Nimelt ei saada arstid viimastel aastatel enam kui poolte uute nakatunute kohta korrektseid HIV-teatisi, mis sisaldaksid infot selle kohta, millisel teel nakatumine toimus.
«Kuna register on töös olnud suhteliselt vähest aega, on andmete kogumine veel arenemisjärgus. Registri arendamine ning sellesse adekvaatsete andmete kogumine on võimalik heas koostöös arstidega, kes diagnoosivad esmaseid HIV juhte,» selgitas Salekešin.
1. oktoobrist kehtiva määruse järgi tuleb 24 tunni jooksul pärast HIV-nakkuse lõppdiagnoosi selgumist edastada läbi nakkushaiguste infosüsteemi (NAKIS) digitalne HIV-teatis. Sellest alates ei täideta teatist enam aidsikabinettides anonüümselt registreeritud HIVi esmasjuhtude kohta.
Narkoennetuse raha veerandi võrra vähem
Sotsiaalministeerium tõdes, et kui aastatel 2003−2008 narkomaania ennetamise strateegia täitmiseks eraldatud raha pidevalt suurenes, siis möödunud aastast alates on eelarvekärbete tõttu rahastamine vähenenud.
«Sotsiaalministeeriumi haldusalas vähenes 2009. aastal narkomaania ennetamise riikliku strateegia elluviimiseks eraldatud eelarve maht võrreldes 2008. aasta tegeliku kuluga 26 protsendi võrra,» kinnitas ministeeriumi esindaja.
Nii näiteks oli ennetustööks nendele elanike seas, kel veel uimastitega probleeme polnud, 2008. aastal ette nähtud 14 protsenti kogu HIV ja narkomaania ennetuse strateegia eelarvest, mullu kahanes see osakaal aga vaid 2 protsendini. Narkomaania ennetuseks oli 2008. aastal 23,4 miljonit, mullu 16,6 miljonit ja tänavu 14,5 miljonit krooni.
«Selle tulemusel ei toetata paikkondlikku ennetustegevust ega viida läbi teavitustegevust üldelanikkonna seas, vaid keskendutakse tööle riskirühmade ning noortega. Piiratud eelarve tõttu ei ole võimalik laiendada sõltlastele osutatavaid ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid,» tunnistas ministeerium.
Euroopa Narkoseirekeskus märgib oma raportis, et odavam on nakatumist ennetada, kui hiljem haigusi ravida ja narkomaanide tehtud kurja hüvitada. Sotsiaalministeerium nõustus, et ennetus on kogu HIV/aidsi ja narkomaania levimuse vähendamise tegevusest oluline osa.
«Narkomaania valdkonnas keskendume haavatavatele riskirühmadele. Töötatakse välja metoodilisi materjalidele ning koolitatakse spetsialiste. Ettevalmistamisel on noorte ja lastevanemate nõustamisteenuse käivitamine,» loetles ministeerium, mida praegu Eestis tehakse.
«Olulise osa uimastitarvitamise ennetamisest 2009. aastal moodustas haridusasutustele suunatud metoodiliste ja juhendmaterjalide väljatöötamine ning haridustöötajate koolitamine,» lisas ministeerium.
«HIVi ja aidsiennetuses on kesksel kohal kahjude vähendamise teenused: näiteks süstalde vahetus, kondoomide jagamine ning teadlikkuse tõstmine (jagatakse infomaterjale ning viiakse läbi kampaaniaid).» Samuti nõustatakse ning tehakse HIV-teste anonüümselt. Arenduses on juhtumikorraldussüsteem HIV-positiivsetele, oluline on tasuta antiretroviirusravi.