Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) ei ole Tallinna Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemist nõudnud, ent peab seda mõistlikuks.
TJA: Veerenni ülesõidu sulgemise algatas linnavalitsus
21. november 2015, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülesõitu kui sellist ei saa käsitleda eraldiseisvana, see on üks osa piirkonna infrastruktuurist ja puudutab muu hulgas liikluskorraldust,» rääkis TJA peadirektori asetäitja Anvar Salomets. «Kuivõrd tänavaliikluse korraldamine on õigusaktidest tulenevalt kohaliku omavalitsuse ehk antud juhul Tallinna linna pädevuses, siis ei saagi Tehnilise Järelevalve Amet ega keegi teine võtta vastu otsust ülesõidu sulgemiseks,» lisas ta.
«Veerenni tänava raudteeülesõidukohta ei suletud Tehnilise Järelevalve ameti nõudmisel. Vastava otsuse ning vajalikud toimingud on teinud Tallinna linn eesmärgiga parendada ohutust, liikluskorraldust ning piirkonna elanike elukeskkonda,» ütles Salomets. «Tehnilise Järelevalve amet väljastas ehitusloa Veerenni raudteeülesõidukoha lammutamiseks, kuna linna enda väljastatud projekteerimistingimused nägid selle ette. Kui projekteerimistingimused sätestavad selgelt ülesõidukoha sulgemise ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotletakse selleks tegevuseks ehitusluba, siis ei saa sellest keelduda ja loa peab väljastama eeldusel, et ka projekt vastab nõuetele,» lisas Salomets.
Salometsa sõnul on oluline märkida, et ehitusluba annab õiguse planeeritud tegevuseks, kuid ei kohusta selleks. «Nii näiteks jättis Tallinna linn Veerenni tänava raudteeülesõidukoha 2011. aasta juunis väljastatud ehitusloa alusel lammutamata ning ehitusluba aegus kahe aasta möödudes,» selgitas ta.
Vaatamata sellele otsustas linn uuesti ülesõidukoha sulgemise päevakorda võtta ning väljastas selle tarbeks käesoleva aasta augustis uued projekteerimistingimused, mis sõnaselgelt sätestasid ülesõidukoha sulgemise. Samuti sõlmis linn töövõtjaga töövõtulepingu vajalike tööde teostamiseks. Seejärel taotleti TJA-lt taaskord ehitusluba, mille väljastamisest polnud põhjust keelduda, kuna kõik ehitusloa andmise eeldused ehk projekteerimistingimused ja projekt olid Salometsa kinnitusel täidetud.
«Peame oluliseks selgitada, et Tallinna abilinnapea Taavi Aasa väide, et majandusministri juhendi järgi tuleb sulgeda eritasandilisele raudteeülesõidukohale liiga lähedale jääv samatasandiline ülesõidukoht, ei pea paika,» sõnas Salomets. «Nimelt on vastavalt raudtee tehnokasutuseeskirjale keelatud rajada uut avalikult kasutatavat ülesõidukohta lähemale kui kaks kilomeetrit olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale. Seega see ei kohaldu Veerenni ülesõidukohale,» selgitas ta.
TJA on Salometsa sõnul seisukohal, et Veerenni ülesõidukoha sulgemine on mõistlik otsus, kuna lähedal paikneb eritasandiline raudtee ületamise võimalus. «Oleme seda juba varasemalt seotud osapooltele ja ka avalikkusele öelnud ja rõhutame veelkord, et samatasandiline raudteeülesõidukoht on kõrgendatud ohuga koht ning eelistada tuleb alati erinevas tasapinnas raudteest ülepääsu, kui need on mõistlikus raadiuses olemas,» ütles Salomets.
Tallinn: tunneli rajamine polnud võimalik
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli kinnitusel polnud Veerenni raudteeülesõidu asemele tunneli rajamine võimalik, kirjutab BNS.
«Projekteerimistööde käigus kaaluti Luite asumi elanike huve arvestades raudteeülesõidukoha lahendamist autotunneliga raudtee alt olemasolevas asukohas,» ütles Koppel BNSile.
«Kuna Veerenni tänav tõuseb Järvevana tee suunas 1,2-protsendise kaldega, oleks projekteerimisnormidele vastava lahenduse korral pidanud tunneli põhja ja olemasoleva maapinna vaheline kõrgus olema vähemalt 6,1 meetrit ning tunneli rambid omakorda oleksid Tehnika tänava pool sulgenud pääsu Töökoja tänavale ning Luite asumis pöörded Veduri, Leete ja Viadukti tänavatesse ning ligipääsud Veerenni tänava hoovidesse,» selgitas Koppel.
Seetõttu ei osutunud Veerenni raudteeülesõidukoha asemel samasse kohta mitmetasandilise ülesõidu rajamine Koppeli sõnul otstarbekaks.