iDeal kampaania

Kuhu kadus Tõnis Haavel ja miks teda kohtusse ei tooda?

Tõnis Haavel (keskel) 2015. aasta alguses Hardo Pajula raamatu esitlusel.

FOTO: Liis Treimann

Investeerimiskelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud Tõnis Haavel ei ilmunud möödunud kolmapäeval juba viiendat korda Harju maakohtusse, kus arutatakse tema vastu esitatud suuri maksunõudeid. Kohtu sõnul ei saa nad aresti või sundtoomist rakendada enne, kui neil on õnnestunud võlgnikule kutse koos hoiatusega kätte toimetada.

Ringkonnakohus määras Bakuu afääris kelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud Tõnis Haavelile karistuseks seitse kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. AS Gild Financial Advisory Services, uue nimega GFAS sai 50 000 euro suuruse rahalise karistuse.

Lisaks jäi süüdi mõistetud kohtualuste vastu jõusse hiigelnõue. Erki Piirsalu, Tõnis Haavel, Harles Liiv ja GFAS peavad kohtuotsuse kohaselt investoritele hüvitama umbes 7 miljonit eurot.

Harju maakohus pidi esialgu Haaveli täitemenetluse asja ehk tema vastu esitatud kahjunõudeid arutama aprilli lõpus. Möödunud kolmapäeval polnud Haavelit juba viiendat korda kohtus. Samuti puudusid andmed, et ta oleks aprillist alates kohtukutse kätte saanud. Uue istungi määras Harju maakohus järgmise aasta 12. jaanuarile.

Harju maakohtu pressinõunik Kristina Ots põhjendas tekkinud olukorda sellega, et kohus peab esmalt võlgnikule toimetama kätte kohtukutse, mis sisaldab hoiatust, et juhul, kui võlgnik istungile ei ilmu, siis kohaldab kohus aresti või sundtoomist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võib kohus aresti või sundtoomist määruse alusel kohaldada, kui kohus on teinud aresti või sundtoomise hoiatuse.

«Praeguse hetkeni ei ole kohtul õnnestunud võlgnikule kutset koos hoiatustega kätte toimetada,» möönis Ots.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Einar Hillep leidis, et antud juhul ei ole tegemist karistuse kandmisest kõrvalehoidumisega, sest nagu võib tuvastada Tallinna ringkonnakohtu otsusest, on konkreetset isikut karistatud tingimisi vangistusega, st ta ei hoia karistuse kandmisest kõrvale.

«Konkreetse isiku süüdimõistev otsus ei keela tal oma elukohta muuta, ta võib viibida ka välismaal. Tingimuseks on vaid see, et ta kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu,» märkis Hillep.

Hillep lisas, et kui isikule soovitakse kohaldada sundtoomist seetõttu, et võlgnik ei ole mõjuva põhjuseta esitanud kohtutäiturile vara nimekirja, võib kohus täitemenetluse seadustiku alusel vara nimekirja esitamiseks kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti.

30. oktoobril toimunud Äripäeva üritusel Balti M&A ja riskikapitali foorum 2015 käis politsei isegi otsimas Tõnis Haavelit, kes pidi algselt seal üles astuma ja rääkima muu hulgas ka Bakuu afäärist. Haavelit üritusele ei tulnud.

Ajavahemikul 18.-26. juulini 2007. aastal korraldas AS Gild Financial Advisory Services kinnise OÜ Seaside Residence Baku võlakirjade emissiooni planeeritud kogumahus 16,5 miljonit eurot. Emiteerimise eesmärk oli koguda raha, et osta 147 hektarit maad Aserbaidžaanis Bakuu oblastis, kehtestada detailplaneering, ehitada välja infrastruktuur ning seejärel maa müüa.

Võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus ilmnes mitmeid täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolusid, millest ei teavitatud prokuratuuri selgitusel potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni läbiviimist. Süüdistatavate esitatud valeandmed näitasid pakkumist soodsamas valguses, motiveerides investoreid investeerima, selgitas prokuratuur. Raha laekus kokku üle 12 miljoni euro.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles