Harku kinnipidamiskeskuse lapsed ei taha politseikonvoi saatel koolis käia

Harku kinnipidamiskeskus.

FOTO: Sander Ilvest

Harku kinnipidamiskeskust külastanud võrdõigusvolinik Liisa Pakosta leidis, et murekohaks ei ole mitte oktoobris sünnitanud ema ja beebi olukord, nagu väitis Suurbritannia ajaleht, vaid hoopis kooliealised lapsed, kes pääseks haridusasutusse vaid politseikonvoi saatel.

The Guardian kirjutas hiljuti, kuidas oktoobri lõpus, kuu pärast seda, kui vanemad Tallinnas kinni peeti, sündis ühel Harku kinnipidamiskeskuse elanikul beebi, nimeks Warda.  

Warda ema toimetati sünnitamise ajaks neljaks päevaks haiglasse, hiljem pidi ta pöörduma tagasi Harku kinnipidamiskeskusesse, kus perekond viibib tänaseni.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Priit Pärkna sõnul taotles ühekuuse Warda perekond Eestilt rahvusvahelist kaitset, väites, et nad tulevad Süüriast ning põgenevad sõja eest. PPA selgitas menetluse käigus välja, et tegelikult on siiski tegemist Armeenia kodanikega. 

Rõhutan inimesena, mitte volinikuna, et selle koolihariduse mure tegelik põhjus on hoopis asjaolu, et lastega pere on üldse niimoodi kinnipeetav, seda pole varem ka Eestis eriti juhtunud.

Liiga traumeeriv

Briti ajaleht kirjutas, et perekonnal pole tagatud väikelapse hooldamise jaoks piisavalt vajalikke vahendeid ning nende ainus võimalus muu maailmaga kursis olla on siis, kui keegi neile tavatelefonile helistab. Laste kinnipidamine keskuses võib aga olla vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, kirjutas väljaanne.

Asja läks seepeale uurima meie võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kellele avanes hoopis teine pilt. «Nii pere ise kui nende perearst olid rahul nii tingimuste, varustuse kui ka tõlgiga, kes aitab hästi tagatud meditsiiniteenuste osutamisel,» kinnitas Pakosta.

Küll aga märkas Pakosta probleemi, et kooliealised lapsed ei pääse kooli, kuigi neil on see kohustus ja õigus. Perekondadega rääkides selgus voliniku sõnul, et see on eelkõige laste enda huvides, kuna seaduse järgi peaks väljasaadetav laps saabuma Harku valla koolimajja politseikonvoi saatel. See põhjustaks Eestis lühikest aega viibivale lapsele psühhotrauma, leiab volinik.

«Õigus haridusele ei pea tähendama koolikohustuse täitmist ning lähtuda tuleb lapse huvidest, seadus jätab selleks praegu liiga vähe tõlgendamisruumi ja vajaks muutmist,» ütles Pakosta.

Veel üks asukas lapseootel

«Rõhutan inimesena, mitte volinikuna, et selle koolihariduse-mure tegelik põhjus on hoopis asjaolu, et lastega pere on üldse niimoodi kinnipeetav, seda pole varem ka Eestis eriti juhtunud,» lisas ta. Pakosta sõnul püütakse teistes riikides lastega perede kinni pidamist vältida, võimalusel aega lühendada.

Guardian kirjutas, et Warda perekonna olukord selgitab hästi, miks pea kõik põgenikud eelistavad sihtkohti nagu Skandinaavia riigid või Saksamaa, kus neid koheldakse tõenäoliselt humaansemalt ning kus lapseootel naisi ei hoita kinnipidamisasutustes. 

«Meie eesmärk ei ole perekonda eraldada, kui esineb reaalne vajadus vanemaid kinni hoida, siis laste huvides on olla nendega koos. Üldist keeldu ei ole lapsi koos vanematega kinni paigutada kinnisesse asutusse,» ütles politsei- ja piirivalveameti välismaalastetalituse juht Liis Valk, kelle sõnul on lapse sündimine kinnipidamiskeskuses esmakordne juhtum.

«Rahvusvahelise kaitse taotlust see ei mõjuta, aga see võib mõjutada välja saatmist kui inimene on lapse sünnitanud või viimaseid kuid ootel,» lisas Valk, kelle teada on veel üks naine keskuses lapseootel.

Tänavu kümne kuu jooksul on Harku kinnipidamiskeskusesse paigutatud 133 välismaalast, kellest pooled on taotlenud ka asüüli.

Loe ka neid

Tagasi üles