Moskva on meelestatud vastastikku lugupidavaks suhtlemiseks Eestiga ning usaldus saaks soodustada piirilepingu jõustumist, teatas Venemaa president Vladimir Putin.
Putin: usalduse suurenemine Eestiga võib aidata kaasa piirilepingule
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
26. november 2015, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme meelestatud heanaaberlikus vaimus vastastikku lugupidavaks suhtlemiseks Eestiga. Usalduse suurenemine võiks aidata kaasa piirilepingute jõustumisele,» ütles Putin neljapäeval Kremlis saadikute volikirjade üleandmise tseremoonial.
Riigipea märkis, et Moskva seisukoht Eestis elavate venemaalaste õiguste ja seaduspäraste huvide osas on üldteada.
«Lähtume sellest, et neid järgitakse kõrvalekaldumatult,» lisas president.
Omavahelises vestluses president Putiniga tõi suursaadik Hilpus välja mõningad viimase aja positiivsed arengud kahepoolsetes suhetes ja avaldas lootust, et see tendents jääb püsima, teatas välisministeerium.
«Tööd tuleb teha väikeste, kuid selgete sammude haaval,» tõdes suursaadik. Rääkides usalduse ehitamisest, rõhutas saadik, et kahe naaberriigi puhul on see vajalik, kuid võtab paratamatult aega ning eeldab mõlemapoolseid samme.
Hilpus ütles pärast volikirja üleandmist rahvusringhäälingu raadiouudistele, et pärast välisminister Marina Kaljuranna kohtumist Vene kolleegi Sergei Lavroviga New Yorgis on suhted Moskva ja Tallinna vahel vähehaaval paranenud.
Hilpuse sõnul oli Eston Kohvri röövimine Eestist väga halb kogemus, kuid Kohvri naasmisega sai üks segav faktor maha võetud ja seda ei pea igal sammul meelde tuletama, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Ühtlasi on ka Eesti ja Vene välisministeeriumid üle pika aja taastanud sisulise suhtluse.
«Eelmisel nädalal toimusid Tallinnas välisministeeriumite poliitika osakondade vahel konsultatsioonid ja järgmisel aastal loodame konsultatsioonide korraldamisele konsulaarvaldkonnas,» märkis Eesti uus suursaadik Venemaal.
Kremlis täna toimunud tseremoonial andsid oma volikirjad üle kokku 15 riigi suursaadikud.
Koos Hilpusega andis oma volikirja üle ka näiteks tunnustamata Lõuna-Osseetia Vabariigi suursaadik Znaur Gassijev. Venemaa on üks vähestest maailma riikidest, kes on Lõuna-Osseetiat tunnustanud.
President Toomas Hendrik Ilves nimetas Arti Hilpuse Eesti suursaadikuks Venemaale septembris ning kutsus ühtlasi tagasi Eesti senise suursaadiku Venemaal Jüri Luige.
Arti Hilpus on sündinud 31. oktoobril 1972. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo eriala cum laude ning Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse. Aastatel 1995-1996 töötas ta Riigikantseleis nõunikuna. 1996. aastal asus tööle välisministeeriumisse personalibüroo direktori ametikohale (1996-1998). Seejärel oli Arti Hilpus Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika büroo direktor (1999-2001 ja 2005-2006) ning julgeolekupoliitika büroo direktor (2006-2008).
Aastatel 2001-2004 töötas ta Berliini saatkonnas. Arti Hilpus on olnud aastatel 2009-2012 suursaadik Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Enne praegusele ametikohale asumist oli ta suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Makedoonias, Montenegros ja Serbias.
Eelmine suursaadik Venemaal Jüri Luik juhib praegu rahvusvahelist kaitseuuringute keskust.