Talvik uurib riigikogu liikme hea tava uuendamise võimalusi
Lisatud riigikogu esimehe kommentaar kell 16.24!

Artur Talvik.

FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Artur Talvik uurib riigikogu juhatuselt, kas parlamendi vanematekogu kavatseb uuendada eelmises koosseisus heaks kiidetud riigikogu liikme head tava.

Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles õhtul Postimehele, et juhatus soovib Talvikuga esmalt kohtuda ning arutada, kas on vaja moodustada fraktsioonide esindajatest töörühm, kes kirja läbi vaataks ja mõtleks, kas peab head tava muutma. Ta avaldas lootust, et kohtumiseks leitakse lähinädalatel sobiv aeg.

Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Talvik märkis juhatusele saadetud kirjas, et eelmises koosseisus töötas korruptsioonivastane komisjon hea tava alusel võimalikest huvide konflikti situatsioonidest välja näidiskaasused koos käitumissoovitustega ning avaldas need riigikogu veebilehel. «Ka praeguse riigikogu koosseisu erikomisjon jätkab seda tegevust, koondades nii riigikogu liikmete, alatiste komisjonide ametnike ning kantselei juhtkonna edastatud huvide konfliktiga seotud küsimused. Eesmärk on täiendada riigikogu liikmetele suunatud käitumissoovitusi,» ütles ta.

Samas on komisjonil tekkinud tema sõnul küsimus, kas riigikogu vanematekogul ehk juhatuse liikmetel ja kõigi fraktsioonide esimeestel on kavas head tava ajakohastada, mis tema hinnangul kinnitaks, et ka praeguse koosseisu saadikud on võtnud endale kohustuse tegutseda hea tavaga kooskõlas. «Küsimuse püstitamine on ajendatud vajadusest kujundada praktika, kuidas hakkavad riigikogu järgmised koosseisud head tava rakendama,» selgitas ta.

Talviku sõnul ei saa jätta tähelepanuta, et mullu detsembris heaks kiidetud heas tavas ei kajastu piisaval määral abinõud, mida soovitas parlamendiliikmete korruptsiooni vältimiseks Euroopa korruptsioonivastane komisjon GRECO. Tänavu märtsis luges GRECO riigikogule antud seitsmest soovitusest kuus osaliselt täidetuks ning juhtis tähelepanu teemadele, millega tuleb edasi tegeleda.

Talviku sõnul tuleb täiendada reegleid nii saadikute suhtluse kohta lobitöö tegijatega kui ka riigikogu liikmete käitumisjuhiste järelevalve ja sanktsioonide valdkonnas, samuti luua selged reeglid lubatavate kingituste, külalislahkuse ja teiste soodustuste osas. GRECO ootab rakendatud meetmete kohta lisainfot tuleva aasta septembri lõpuks.

Ta kinnitas, et komisjon on valmis tegema koostööd puuduvate regulatsioonide väljatöötamisel, kuid ootab ka juhatuse seisukohta, kas reeglite kehtestamiseks tuleks täiendada head tava või luua eraldi korrad, mille juhatus kinnitaks.

Samuti meenutas Talvik sügisel ajakirjanduses kajastatud juhtumeid, mille kohaselt kasutab ühe riigikogu liikme – keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini – kuluhüvitise eest liisitud autot tema abikaasa, teine aga – hiljuti riigikogust lahkuma pidanud keskerakondlane Priit Toobal – on loetud minutite jooksul tankinud ebamõistlikult suures mahus kütust. Tema sõnul arutas komisjon neid juhtumeid hea tava aspektist mitu korda.

Talvik märkis, et riigikogu liikmel on õigus küsida erikomisjonist huvide konflikti puudutavate hea tava punktide osas nõu ning kui neid punkte ei täideta, võib komisjon kutsuda saadikuid oma istungile, et hea tava normide eiramist arutada ja anda sellele omapoolne hinnang. Samas on tema sõnul küsitav, kas komisjonil on õigus kutsuda ärakuulamisele ka neid saadikuid, kes on eiranud näiteks punkti, mille järgi peab riigikogu liige kasutama riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut kulutamist.

Ka pole heas tavas Talviku sõnul sätestatud, mis saab, kui komisjon leiab, et riigikogu liige on käitunud ebaväärikalt ning kahjustanud avalikke huve ja riigikogu mainet. «Pole kokku lepitud, kas sel juhul tuleks avalikustada komisjoni hinnang riigikogu veebilehel, koostada pressiteade, pöörduda konkreetse ettepanekuga juhatuse poole või on mingi muu võimalus,» nentis ta.

Komisjoni esimees lisas, et hea tava rakendamisel on seega tekkinud ka küsimus, kuidas toimub järelevalve tegemine reeglite täitmise üle, samuti võimalike rikkumiste menetlemine ning mida saab teha ja peab tegema korruptsioonivastane erikomisjon.

Tagasi üles
Back