Uue nädala alguseks lubatakse meile suurt tormi koos enam kui 30 m/s tuuleiilidega ning sarnaselt 2005. aasta jaanuaritormile võib veetase rannikuäärsetel aladel tõusta. Uurisime, kuivõrd on need linnad tormiks valmistumas.
Mereäärsed linnad valmistuvad suureks tormiks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
27. november 2015, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümmekond aastat tagasi, 2005. aasta algul tabas Eestit orkaanimõõtu torm, mis tõstis veetaseme rekordiliseks kõrgeks. Kõige karmima löögi sai Pärnu, kus merevesi mattis enda alla osa linnast ja kahjustusi sai sadu maju. Üks inimene hukkus ning mitu inimest sai viga.
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Karin Õunap ütles Postimehele, et linnavalitsuse spetsialistid on tormi ootuses kindlasti valvel ja ühtlasi on ka kõrgendatud valmisolek reageerimiseks.
«Meie spetsialistid liiguvad ka ringi, et eelnevalt võimalikke ohuallikaid märgata ja eemaldada. Oleme palunud valmisolekut ka oma koostööpartneritelt – näiteks tuleb valmis olla elektrikatkestusteks, murduda võivad nõrgemad puud, üleujutuse puhul võivad madalamad kohad muutuda liiklusele läbipääsmatuks,» selgitas ta.
Pärnumaa maavanem Kalev Kaljuste ütles, et praegu ei ole veel maakondliku siseturvalisuse nõukogu kokkukutsumises kokku lepitud. Kui vaja, tehakse seda kiiremas korras. «Kindlasti me suhtleme päästeameti ja politseiga, et olla võimalikuks ohuks valmis,» lisas ta.
Õunap rõhutas omalt poolt ka linlaste heaolu ja turvalisuse olulisust. Nii saab linn paluda inimestel tormi või üleujutuse korral järgida antavaid korraldusi, arvestada väljas liikudes võimalike ohtudega, hoida eemale maha langenud elektriliinidest, korjata õuest kokku kerged esemed ja lahtine mööbel, sulgeda kõik aknad ja uksed, varuda joogivett, toitu, patareisid ja autokütust.
2005. jaanuaritormis sai oma osa ka mereäärne Haapsalu – osa linnast mattus lainetava mere alla ning rahaline kahju küündis kümnetesse miljonitesse kroonidesse.
«Tormid ja võimalikud üleujutused on mereäärsetes piirkondades mitte küll sage, aga siiski mitte ennenägematu olukord,» rääkis täna Lääne maavanem ja maakonna kriisikomisjoni esimees Neeme Suur. Küll aga koguneb maakonna kriisikomisjon juba täna pärastlõunal, et saabuvaks tormiks ettevalmistusi teha. Kutsutud on päästeameti, politsei, kaitseliidu, Haapsalu linna ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu, Imatra ja keskkonnavaldkonna esindajad.
«Üheskoos vaatame üle oma valmisoleku ning vajadusel teeme lisaettevalmistusi. Eelkõige võivad olla ohuks elektrikatkestused ja langevad puud, rannaaladel aga siiski ka veetaseme võimalik tõus,» selgitas Suur.
Kuidas aga valmistub Läänemaa üleujutuste ärahoidmiseks? «Üleujutust ära hoida kahjuks ei õnnestu, juhul, kui see juhtumas on,» nentis Suur. Küll aga saab tema sõnul valmistuda inimeste abistamiseks, võimalike kahjude vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Sealjuures võetakse vastavalt vajadusele kasutusele eelkõige päästeameti käsutuses olevad vahendid, vajadusel ka teiste ametkondade vahendid.
«Võimalik üleujutus puudutab kindlaid rannikupiirkondi, vajadusel ollakse valmis inimeste evakueerimiseks ja ajutiseks majutamiseks,» lisas maavanem.
Suure hinnangul on tegevus tormiks valmistumisel igal juhul positiivses suunas arenenud. «Kõigepealt on olemas kogemus ja probleemide analüüsid, mida koostati tolleaegse sündmuse järgselt. Lähtudes toonastest järeldusest suudame praegu paremini reageerida,» viitas ta 2005. aasta jaanuaritormile.
Need õppetunnid puudutasid tema sõnul eelkõige asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist, samuti informatsiooni liikumist ja kättesaadavust. «Neid kitsaskohti saame nüüd kriisikomisjoni ja üksikute reageerivate ametkondade töös vältida.»
Tallinnas teostatakse alates 2008. aastast pidevalt monitooringut, et tagada valmisolek erakorralisteks ilmastikunähtusteks. Jälgitakse ilmaprognoose, linna meretaset ning sellest tulenevalt tuule suunda ja tugevust ning ka sademete hulka, mis võivad põhjustada üleujutusi madalamatel rannaaladel. Tänahommikuse tormihoiatuse tõttu on linn regulaarselt ka ilmaprognoose ja mereveetaset jälginud.
«Tugeva lääne- või loodetuule korral võib tekkida kõrge mereveetase, mis omakorda võib põhjustada Tallinna rannaalade madalamates piirkondades võimalikke üleujutusi. Täna keskpäevase prognoosi kohaselt esineb nii täna kui nädalavahetusel lõuna- ja edelatuul, mis ei põhjusta üleujutusohtu Tallinnas,» selgitas linna pressiesindaja.
Täna kella nelja ajal täpsustab linn Riigi Ilmateenistuse töötajatega ilmaprognoose nädalavahetuseks ja esmaspäevaks. «Ilmastikutingimuste halvenemise korral edastatakse koheselt Tallinna linna raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise komisjoni liikmetele sellekohane valmisolekuteade,» lisas pressiesindaja.
«Torm või üleujutus on loodusnähtus, mida ei ole võimalik ära hoida, kuid tormi või üleujutuse tagajärgede raskust on võimalik leevendada läbi vajaliku valmisoleku taseme ning elanikkonna kiire ja õigeaegse informeerimisega,» leidis linna pressiesindaja. Paremaks valmisolekuks on linn korraldanud õppusi ja koolitusi.
Päästeameti pressiesindaja Evelin Uibokand ütles Postimehele, et päästeamet on tormiks valmis – jälgitakse ilmaprognoose ja ollakse valmis vajadusel elanikkonda teavitama. «Praegu hoiame me kätt pulsil,» märkis ta.