Kaastunnet tekitanud kerjav poiss osutus suitsusõltlaseks

Kerjamine

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Novembri lõpus hakkas sotsiaalmeedias levima postitus, kuidas Adavere Statoilis kerjab juhtidelt raha väike 7-aastane poiss, kellel pole süüa. 

«Teeme Põltsamaa kandis Statoilis peatuse. Autosse istudes koputab väike 7-aastane kutt küljeaknale - küsib sente. Ütleb, et kõht on tühi,» kirjutas Facebooki 26. novembril Heiki Urbala.

«Meil on Tartusse kiire ja sente pole, ainult plastik. Poiss ei saa aru ja ütleb kurvalt, et «aa, teil on need suured rahad». Mis siis ikka. Sõber roolist reageerib õnneks kiirelt ja ostab kutile süüa. Väike laps saab süüa ja on väga õnnelik,» jätkas Urbala.

Poiss ütleb seepeale, et ka kätel on külm. Oleks vaja kindaid. Statoilis neid ei müüda.

Selle poisi pärast ei tohi jääda teised, kes päriselt abi vajavad, tähelepanuta.

«Hiljaks oleme ka jäänud, aga see pole mure. Ma ei suuda nii kiiresti reageerida. Umbes neli minutit hiljem juba maanteel olles tuleb mõttesse, et oleks pidanud selle poisi nime küsima. Ma väga tahaks helistada kohalikku kooli ja valda, et miks sellel kutil on keset päeva kõht väga tühi. Miks ta üksi ringi uitab? Miks tal kindaid pole?» kirjutas Urbala.

«Kuskil ringles miski kiretu number, et Eestis on ca 20 000 nälgivat last. Raisk, täna ma sain selle laksu kirja, et see võib tõsi olla. Selle kuti silmad ei lähe mul meelest. Kui Eestis on ka üks nälgiv laps, siis see on liiga palju! Ma ei tea, mida ja kuidas, aga ma pean selles osas midagi ette võtma. Sest tundub, et minu makstud maksud pole piisav. Asi ei toimi. Kas Toidupank jõuab igale poole? Vist mitte. Tahaks magama jääda, aga nälg ei lase,» lõpetas ta postituse, millel on tänaseks ligi 5400 jagamist ja mitmeid murelikke kommentaare.

FOTO: Facebook

Juba esimeste kommentaaride hulgas on soovitus helistada Toidupanga annetustelefonile ning hilisemate seas annavad mitmed märku, et ongi seda teinud.

Raske tubakasõltuvus

Adavere Statoili töötajatele on poiss aga tuttav. Poiss käibki tankla juures pea iga päev kerjamas. Juba suvest saati. Tanklakett on ühendust võtnud Adavere põhikooli direktori Sirje Jõemaaga, kelle kinnitusel ei ole tegu tühja kõhtu kannatava poisiga. Probleeme on tal küll. 

Poiss ei ole 7, vaid 11. Väikest kasvu. Tema perekond elab Paides, psüühikahäirega poiss õpib aga Adaveres ja elab õpilaskodus.

«Toidukordi on meil ohtrasti,» ütles Jõemaa. 11-aastase poisi probleemiks on direktori sõnul aga hoopis raske tubakasõltuvus. «See probleem on tal varasest lapsepõlvest ja ta teebki kõike, et raha nuiata. Muidugi kui talle toitu osta, siis selle vastu tal ka midagi ei ole,» lisas direktor.

Kerjamiseks topib ta Jõemaa sõnul salli ja kindad tasku. «Kerjata ei saa, kui ei ole vastavat fassongi.»

Poiss viibib aeg-ajalt psühhiaatriakliinikus ja pärast väljasaamist on tema olukord parem. «Eks see sõltuvus rikub närvikava. Ta tihti ise ei adugi, et teeb selliseid asju.»

Jõemaa sõnul on poiss väga seltsiv ja sõbralik. Need omadused on raha küsimisel abiks.

Jõemaa lisas, et ei ole võimalik kontrollida poisi kõiki käike. Tema järele valvab õpilaskodu töötaja, keda on korraga kohal vaid üks. Samuti jälgib tema käike klassiõde, kes elab samuti õpilaskodus. Aga poiss kaob ikka vahel ära.

Jõemaa on ka ise Statoili juures poissi otsimas käinud. «Ta kipub käima ikkagi, ehkki teab, et ma käin ka seal.»

Direktor soovitab möödujatel sellele poisile raha mitte anda, kuid nendib, et olukord on keeruline. Ühest küljest on ju soov aidata, eriti kui tegemist on lapsega. «Ta ei ole jäetud hooletusse, aga ta on eripäradega laps. Hea on, et inimene pöördus avalikkuse poole, aga koolid on ümber ja võiks ju küsida.»

Direktor on proovinud ka postituse levitajaga ühendust saada, kuid pole kontakti saanud. Samas olevat vallatöötajad Urbala ikkagi kätte saanud ja teda informeerinud poisi olukorrast.

«Samas on probleem, et selle poisi pärast ei tohi jällegi jääda teised, kes päriselt abi vajavad, tähelepanuta. See on murekoht.» 

Poiss vaid katalüsaatoriks

Heiki Urbala ütles Postimehele, et temani on jõudnud küll info sellest, et see poiss lunib raha hoopiski suitsu jaoks, kuid see pole tema jaoks oluline.

«Selgus jah, et see on üks seiklushimuline väike inimene, kellele meeldib kerjatud raha eest suitsu osta. Kuid mina teda ei süüdistaks, selle asemel, et väikesele poisile näpuga näidata, on täiskasvanu asi aidata,» ütles Urbala.

«See polnud ju politseiuurimine, vaid emotsionaalne postitus minu seinal,» põhjendas ta, miks ta ei pidanud vajalikuks poisi kohta saadud infot Facebookis jagada. «Kuid see poiss oli katalüsaatoriks sellele, et inimeste silmad avada.»

«See on minu isiklik sein, ma ei tee ajakirjandust ega vii läbi uurimist. Kui ma oleks ajakirjanik, siis jah, peaks tasakaalustatust silmas pidama, aga mina ei esinda Toidupanka ega ühtegi väljaannet, vaid soovin kodanikualgatuse korras midagi ära teha,» rääkis ta. «Kui ma kogu energia suunaks sellele, et välja selgitada, kes on see poiss, mis on ta nimi, kuidas tal läheb, siis ma ei teeks midagi ära. Ma suunan oma energia teiste aitamiseks. See mäng ei vääri küünlaid, et kiskuda fakte välja,» arvas Urbala.

«Teema on nälgivate laste aitamine. Ma väga tahaks loota inimeste empaatiavõimele, sest küsimus ei ole ju vaid ühes poisis, vaid 100 000 tegelikult nälgivas inimeses.»

«Sel nädalal olen hästi palju olnud selle teemaga seotud, ka president võttis vaevaks minu postitust jagada,» oli Urbala saadud tähelepanust meelitatud.

Lisaks riigikogu liikmetega ühenduse võtmisele hakkasid ka tema kolleegid reklaamiagentuuris koos nuputama, kuidas veel aktsioone teha, et Toidupanga kampaaniat võimendada. Ta soovitab kõigil minna kas vabatahtlikuks või vähemalt helistada ja väikegi raha neile annetada.

Annetused kasvanud

Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson märkis, et tänu Urbala postitusele on annetuste arv Toidupangale veidi kasvanud. «Info on jooksvalt näha annetuskeskkonnas. Kui varem tehti meile 1-2 annetust päevas, siis pärast seda postitust on neid ehk 8-10 päevas. Räägime umbes paarisajast eurost,» lausus Hendrikson. Telefoniannetuste arvu ei osanud ta veel öelda, sest kuu alles lõppes ja aruannet pole saabunud.

«Tähelepanu on siiani olnud väga positiivne, sest meil on tõesti majanduslikult väga keeruline aeg ja annetuskampaania, mis praegu käib, sai tänu sellele postitusele tuule tiibadesse,» kinnitas Hendrikson. «Ta võttis härjal sarvist, kontakteerub inimestega ja on väga aktiivne. Sellest on palju abi, sest meie Toidupanga meeskond on väga pisike,» lisas kommunikatsioonijuht.

Urbala algatusel saadakse järgmisel nädalal kokku riigikogu toidupanga toetusgrupis. «Muidu on see nagu kuum kartul – ühelt poolt me päästame toitu, mis on maaeluministeeriumi teema, teisalt aitame vaeseid, mis on sotsiaalministeeriumi teema. Võib-olla nüüd õnnestub see paremini jooksma panna,» arvas Hendrikson.

Ta tõi esile, et riiklikku rahastust saab Toidupank minimaalselt, umbes 90-95 protsendi ulatuses sõltub organisatsioon eraannetustest ja -abist.

Tagasi üles